,,Vaene kalur" "Alfred Sisley ja tema naine" 1868 ,,Vaga Jenoveva valvab H.T.LAUTREC Pariisi [le"1886 ,,Moulin Rouge" 1891 "Tantsija laval" 1876 C.PISSARRO E.DEGAS "Tee versaillest st Louviesennessee" 1870 "Hobuste v]iduajamine" 1869 "Tantsuklass"1872 G.MOREAU Metroo sissek'ik pariisis "Salome tants 1901 Herodesele"1876 G.KLIMT ,,"Jane Avril" 1892 ,,Surm ja elu" 1908-11 ,,Tsirkus"1891
ja kaelakeeafäär. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid samuti vähendas ta õukonna kulutusi. 1789 aastal oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. 14. juuli 1789 aastal vallutati Bastille` seda loetakse revulutsiooni alguseks. Revulutsiooni sündmustele andis ta ebakindlat vastupanu, kuid andis järjest järele. Lootes vältida hukkamist sunniti ta 6.oktoobril 1789 aastal perekonnaga Versaillest Pariisi ümber asuma. Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest valve all. Elulõpus said Louis ja Marie väga lähedasteks. 10 augustil 1792 aastal rünnati kuninglikku perekonna residentsi Tuileriesid ja kuningas oli sunnitud koos perekonnaga kaitset otsima. Alates 13
Ühiskond oli jaotatud kolme seisusesse: vaimulikud aadelkond ja nn kolmas seisus Niisugune jaotus aga ei vastanud ühiskonnas kujunenud majanduslikule olukorrle. Rikkad kaupmehed, advokaadid ja arstid soovisid rohkem õigusi. Konflikt teravnes peale generaalstaatide kokkukutsumist. Revolutsiooni algus 5. Mail 1789 kogunesid Versailles's generaalstaadid Kolmas seisus ei olnud nõus vana hääletamise korraga. Nad lahkusid Versaillest j a17. Juunil kuulutasid end rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. Revolutsiooni.... 9. Juunil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks ja alustas põhiseaduse koostamist. Hakati looma rahvuskaarti 14. Juuli 1789 vallutati Bastille'i kindlusvangla. Kuningas oli sunnitud alluma Asutavale Kogule. Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid.
põgenema. -Versailles - Mahajäetud paik, kuhu XII läsi ehitada väikse jahilossi. XIV ajal rajati sinna hiiglaslik lossikompleks koos mitme eluhoone, eesõuie , loomapargi, lilleaedade, veealleede jms-ga. 20 000 õukondlast + teenrid, teenindajad, kokad, arstid, lauljad, preestrid jt. Aadlikud said kõrget tasu, tehes tühiseid ülesandeid : üks ulatas hommikul sõrmeloputustopsi, trine kingalipsud, kolmas sukajalgatõmbaja, kuningakarjuja - karjus et kuningale juua! Euroopa keskpunkt. -Versaillest dikteeriti moodi (parukate ja aluspesu kandmine, puuderdamine), kokakunsti (leiutati jäätis, moodi läks sampanja ja kohvijoomine) -prantsuse keelest sai diplomaatia keel -ametlik armukeste pidamine oli tavaline -lõputud peod, vastuvõtud, ballid - palju raha, sest kunigas armastas toredust ja luksust -Pärast XIV surma tuli XV, kes ei huvitunud riigiasjadest . Elas muretut, lõbusat elu : "Pärast mind tulgu või veeuputus!"
ei huvitanud tol ajal aadlikke ja teisi tähtsamaid isikuid absoluutselt. Majanduskriis süvenes üha enam. Riigisisesed ühiskondlikud,poliitilised,rahanduslikud ja majanduslikud pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani. 1789. aasta 5.mail kogunesid Versaillesse generaalstaadid,kus kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Kahjuks puudus kokku tulnud saadikute vahel üksmeel, mistõttu lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaillest ja kuulutasid end 17.juunil 1789. aastal kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks. Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg-
III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju USA Iseseisvussõja mõju !789, mai Generaalstaatide avamine Versaillies`s (300+300+600) Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille`i vallutamine. Augustis võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 1791 liberaalne revolutsioon
SPR ehk Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1792) Põhjused: Taheti maksustada aadlid ja vaimulikud, et seda teha pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Generaalstaadis maksis aga aadlike ja vaimulike hääl rohkem, kui 3 seisuse hääled. Kolmanda seisuse aadlikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Algus: Nad nõudsid, et igal saadikul oleks üks hääl. Vaidlused kestsid kuu, seejärel lahkusid 3 seisuse esindajad versaillest ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks- RAHVUSKOGUKS, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Nendega ühinesid ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid. Peagi nimetas Rahvuskogu end ümber ASUTAVAKS KOGUKS, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega alguse uuele riigikorrale. Kuningas oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi ning lubada ka rahvuskaardi tegevuse. Võeti vastu ``Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon``
annaabi.ee 
