Rooma õiguses on isa võimu all terve perekond. Naine, lapsed, lapselapsed. Lisaks veel ka orjad ja muud perekonna alluvuses olevad isikud. Ainus, kelle üle ei ole isal võimu on tütre laps(ed). Nende üle omab võimu nende laste isa. Sellist seotust laste ja vanemate vahel määrab kogu Rooma ajaloo väitel patrias potestas’e printsiip. See tähendab patriarhaalset ehk ühekülgset isavõimu. Sellest tuleneb suguluse vanim vorm, milleks on võimusugulus. Alles hiljem asendus see veresugulusega ehk kui algselt oli laste ema lastele pigem kui õde, siis hiljem tekkisid teatavad õiguslikud suhted ka laste ja laste ema vahel. Gaius on öelnud, et sellist võimu nagu on roomlastel oma laste üle, pole ühelgi teisel rahval. Laste ja vanemate vahelised õigused tekivad üldiselt seadusliku abielu tagajärjel. Öeldi ka nii, et ema on alati teada aga, et kes on isa, seda näitab abielu. Vallaslapsel seega juriidilises mõttes isa ei olnudki.
41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4. Cognatio- veresugulus, vara pärib see, kellel on sama veri 5. Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas: 5.1. Abieluõigus 5.2. Lasteõigus 5.3. Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut. ABIELUÕIGUS 1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2. Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all 3. Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele. 4
korporatsioonile mitee selle liikmetele, Juriidiline isik peab omama voliniku, kes on võimeline sõlmima lepinguid korporatsiooni nimel, esinema kohtus tema asjades ja esindama korporatsiooni võimuorganites. 17.Rooma perekonnaõiguse üldiseloomustus Rooma perekond kujutas endast tüüpilist patriarhaalset perekonda, kus perekonna isa võimu alla oli ühendatud naine, lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad. Siit tulebki suguluse vanim vorm võimusugulus, mis hiljem asendub veresugulusega. Vanale patriarhaalsele perekonna olemusele vastas ka abielu vorm Vanas Roomas. Laste, vanemate õiguslikud vahekorrad olid Rooma ajaloo algperioodil vastavad patriarhaalse perekonna struktuurile. Edaspidi aga laste õiguslik seisund muutub laste järkjärgulise vabanemise teel isa võimu alt. 18.Abieluõigus Rooma abielu on ainuabielu-monogaamia. Eesotsas perekonnapea absoluutse võimuga. Perekonnapea võimu nimetatakse abielu puhul manus, s.t käsi mis on abielumehe võimu väljenduseks
Raskemad süüteod ja tsiviilasjad: rahukogu, kohtupalat, riigikohus. 1935 väikesed muudatused - rahukohtunikud nimetati ringkonnakohtunikeks, Rahukogud Ringkonnakohtuteks, Kohtupalat kohtukojaks. Riigikohus viidi Tartust Tallinnasse. 15 1. Sugukonna õ. mõiste Sugukond mõnekümne ( saja) liikmega veresugulusega seotud grupp. Iseloomustab inimeste kooselu, koostööd, ühine omand. Enne riigi tekkimist sugukond asus külades. Sugukonnad ühinesid ja tekkisid sugukonnaliidud, siis kujunes hõim ja hõimuliit. Sugukond oli normide looja ja kandja. Kujunes välja ka tavaõigus. Rakendatakse pidevalt teatud olukordade lahendamise puhul. Muutub harjumuseks, seega on see üldtuntud. Tavaõigus on kirjutamata õigus. Sunniõigus on tavanormid, millega lahendatakse suhteid sugukonna sees = avalik õigus
41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4. Cognatio- veresugulus, vara pärib see, kellel on sama veri 5. Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas: 5.1. Abieluõigus 5.2. Lasteõigus 5.3. Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut. ABIELUÕIGUS 1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2. Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all 3. Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele. 4
annaabi.ee 
