Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792
Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792
Selle romaaniga pälvis Ristikivi Tammsaare tähelepanu ja Tammsaare läkitas teele avaliku heakskiitva kirja, millega anti üle teatepulk ,,omasugusele". 1943. aastal astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke. Puhkusele pääsenud põgeneb Karl sama aasta novembris Soome, kust ta põgeneb edasi järgmisel aastal Rootsi. Algselt töötas Karl Uppsalas, aga alates 1950ndast aastast kolis ta Stockholmi kus elas ta surmani. Mina valisin Karl Ristikivi loomingu kuna mul on temaga veresidemed ja ta on üks minu lemmik luuletajatest. 2 2. Looming Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936, alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938) sai "Looduse" romaanivõistlusel esimese auhinna.
30ndate alguses: tööpuudus, infaltsioon, enesetapud. Kesksele kohale tõuseb inimest õilistava paraku traagiliselt lõppeva armastuse teema. Kolme sõpra ühendab viha ja põlgus maailma vastu: Otto peab autoremonditöökoda, Lenz viimase romantikuna huvitub veel poliitikast, Roberti ja Pati armastus lõppeb Pati surmaga. 1940 romaan ,,Armasta oma ligimest" Remarque kujutab ühe kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Emingrandi jaoks on võõras taevas, võõras keel, võõrad seadused, võõras kord- see on vaimne üksindus. Möödunu on reaalne, olevik ja tulevik tumedad. Armastus sunnib hulljulgemalt tegutsema: tagasipöördumine Saksamaale lootusetult haige naise surivoodi juurde viib enesetapuni. 1946 ,,Triumfikaar" on üks Remarque'i tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll radu, kuid kus on tunda sõja tulekut
.. Romaan "Tagasitulek" ("Der Weg zurück") on raamatu "Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See raamat räägibki peamiselt kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatub huumorist traagikani. "Kolm seltsimeest Kuid romaanis "Armasta oma ligimest" (Liebe deinen Nächsten), kujutab Remarque üht kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Selles raamatus kõneleb Remarque taas armastusest, mis on kõige tugevam maailmas. "Triumfikaar" ("Arc de Triomphe") on üks Remarque tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Lisaks on ta veel kirjutanud romaane "Elusäde"("Der Funke Leben"), "Taeval pole soosikuid" (Der Himmel kennt keine Günstlinge), "Lissaboni öö" ("Die Nach von
Lisaks järgisid vaimulikud kanoonilist õiglust ega allunud tihti ilmalikule õigusele. Inimese õiglus põhines väga palju tema päritolust, lisaks olid eelisõigused pärimise osas pere vanimatel poegadel. Vabadused ja privileegid: Osalt tasus valitseja privileegidega oma aadlikele. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemus oli esmakorras läänikord. Kui ühel alal elasid koos eri hõimudest inimesed, siis sai see ühiskond toimida sel teel, et germaani veresidemed aktsepteerisid enda kõrval ka juriidilisi sidemeid. Inimese kohta ühiskonnas hakkas üha enam määrama tema funktsioon ühiskonnas. Kõik need kihid said elada ja toimida olemasolevatest õiguslikest raamidest. Kui me räägime vabadustest keskajal, siis see oli midagi muud mis tänapäeval. Keskaegses kõnepruugis ongi vabadused pigem mitmuses (libertates) ja sellisena on ta sünonüüm sõnale privileeg. Kui kellelegi anti vabadust juurde, võeti see kellegi arvelt. Kellel oli rohkem
suhtes.. (mõtle nt kursusevanem vms) Need kohad, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima, on õigusallikas - koht, kust leiame õigust. Kirjalikult fikseeritud korrareeglid rääkisid tegelikult juba millestki sellisest, milles oldi enne kokku lepitud. Tavaõigus sanktsioneeriti. Ning sisult uue õiguse loomine. Normilooming on seotud veel ühe väga tähtsa asjaga: inimesi ühendasid veresidemed ja sellst ühendusest piisas arhailise õiguse situatsioonis. Uueks inimkoosluste organisatsiooni vormiks sai hiljem riik - inimkooslused vajasid ühe uue töötegijaid ehk riigitöötegijaid. Riigitöötegijate üks põhiline töö oli ka korrareeglite loomine kõigi jaoks, kes selle riigi territooriumil elasid. Just sellepärast, et riigi tekkimisega oleme me õiguse entsüklopeediasse valinud välja ka teema riigist, et iseloomustata seda organsatsiooni, kes peab olema võimeline
"Omaabi" - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada. Enamasti konfliktid maksuküsimuste ümber. Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö. Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil eesõigused nt talupoegade arvel. Kui kellegile anti vabadust juurde, siis kellegilt võeti seda ära, nii ka linnade puhul. Kui vabadusi hakatakse piirama, suureneb sotsiaalne surve ja tekib mäss. 11 Mässud õiguste säilitamiseks, mitte juurde saamiseks
annaabi.ee 
