Ungari: 80 000 tapetud või vangi langenud. Rumeenia: 160 000 tapetud või vangi langenud. Itaalia: 25 000 tapetud ja 70 000 vangi langenud. NSV Liit: 1 130 000 tapetud, haavatud või vangi langenud. Üle 40 000 surnud tsiviilisiku. Kasutatud allikad Lähiajalugu I gümnaasiumile, Mart Laar ja Lauri Vahtre https://et.wikipedia.org/wiki/Stalingradi_lahing http://forte.delfi.ee/news/militaaria/stalingradi- lahing-hirmsamaid-veresaunu-ajaloos? id=65618672 https://et.wikipedia.org/wiki/Kurgaan
Kõiki kodanikuõigusi võisid nautida vaid " isikud, kelle soontes voolas saksa või sugulasrahvaste veri" Juutide ajalugu Juudid olid elanud Euroopas iidsetest aegadest. Juba varasel keskajal hakkas kirik juute aga ka mustlasi Jeesuse tapmises süüdistama, mõistes neid hukka keeldumise eest Jeesust Messiaks tunnistada. Niisugused süüdistused nõrgestasid juutide positsiooni. Sajandist sajandisse puhkes vägivaldseid juutide tagakiusulaineid (pogromme) ja veresaunu. Pärast demokraatlikel ideedel põhinenud Prantsuse revolutsiooni 1689. aastal hakkas juutide olukord paranema. 19. sajandil toimus nn juudi emantsipatsioon, mis võimaldas neil üha rohkem võrdõiguslike kodanikena Euroopa ühiskonnaleust osa võtta. Mustlased Mustlaste nime all tuntud rahvugrupp põgenes Põhja-Indiast Pärsia, Väike-Aasia ja Balkani kaudu Euroopasse keskajal. Üldiselt peeti neid juudi ja mittejuudi soost hulkurite segarahvaks
poja Henriga otsustasid kasutada juhust, et hugenottide juhid hävitada ja nende liikumisele lõpp teha. Terroriga tehti algust 24. augustil, ööl vastu pärtlipäeva. Hugenottide elupaigad märgistati valgete ristidega ning kui hakkasid lööma kirikukellad, algas massiline hugenottide tapmine, ei halastatud ka naistele, lastele ega ka vanuritele. Pärtliööl ja järgnevatel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti, lisaks pandi veresaunu toime ka provintsides ning mõrvatud hugenottide arv tõusis kümnete tuhandeteni. Pärtliöö massimõrv kutsus esile Lõuna-Prantsusmaa hugenottide uue ülestõusu ning kogu Prantsusmaad puudutas nende uus poliitiline püüdlus: kukutada Pärtliöö korraldanud Valois' dünastia. Henri IV Kui Charles IX 1574. aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus Prantsusmaal kaheksa
Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas Franēois I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore. 57. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu 24.aug 1572 tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti,veresaunu pandi toime ka provintsides ja kokku oli hukkunuid kümnetes tuhandetes.Katariina di Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust Pariisi tulnud pulmadeks hugenottide tapmiseks. 58. Nantes’i edikt. 1598 kirja pandud käskkiri, mis reguleeris hugenottide ja katoliiklaste vahelisi suhteid, õigusi jne. 59. Kalmari Unioon. 1397. sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Sellest liidust kujunes Suur-Taani. 60
Lõuna-Vietnamis toimusid pidevad riigipöörded, kuid demokraatiat ei tulnud. Kodusõja laienedes hakkas sekkuma USA. USA president Johnson teatas kongressile, et Tonkingi lahes olevat põhja-Vietnami kaatrid tulistanud USA laeva ja soovis volitusi armee kasutamiseks. (USA lavastas ise) 1964 augustis pommitasid ameeriklased esimest korda põhja-Vietnami. Ameeriklased ei suutnud partiassani soda pidavast Viet-cong'ist jagu saada. Ameeriklased hakkasid korraldama veresaunu. Nõukogude liit aitas põhja-Vietnamil luua efektiivse õhutõrje süsteemi ja USA kaotas üle 4000 lennuki. Kui sõja koledusi hakati näitama televisioonis, puhkes üle maailmne protestilaine ja mehed keeldusid sõjaväkke minemast. President Eisenhoweri ajal hakkas USA vägede arv Vietnamis arenema. President Richard Nixon otsustas väed Vietnamist välja tuua ja USAs loodi professionaalne palgaarmee.
annaabi.ee 
