Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute. Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. 2.3 Nõukogude Liidu kuriteod 1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a. suvel Siberisse üle 50 000 inimese, samuti küüditati etnilise puhastuse eesmärgil Krimmi tatarlased ja tsetseenid. Samuti koheldi väga halvasti saksa sõjavange, nad tapeti või surid kurnatusest. Liikumisel läände toimusid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal, sh naisi ja lapsi surmati tervede külade viisi ja vägistasid ligi 2 miljonit naist
○ Prantsusmaa ei tunnustanud seda ● Järgnes sõda, kaotajaks Prantsusmaa ● 1954. aastal jagunes riik kaheks: Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks ● prantslastel polnud enam jõudu, asemele tulid ameeriklased ● Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973: ● 1964. aastal sai Tokingi lahe intsident USAle ajendiks sõja alustamisel ● 1965. aastal alustas USA Vietnami pommitamist ● 1968. aasta My Lai veresaunas USA vägede poolt sai surma 347 tsiviilisikut ● 1969. aasta teavitas USA president Nixon rahukõnelusest Põhja-Vietnamiga c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; ● hipiliikumised- maailma rahu ● ei tahetud, et ameeriklastest mehed läheksid sinna sõdima ● USAl polnud asja sinna, Vietnami riigi oma asi ○ taheti mängida maailma poilitseid d) Vietnami sõja tagajärjed. ● Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast
Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute. Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. 5.3 Nõukogude Liidu kuriteod 1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a. suvel Siberisse üle 50 000 inimese, samuti küüditati etnilise puhastuse eesmärgil Krimmi tatarlased ja tsetseenid. Samuti koheldi väga halvasti saksa sõjavange, nad tapeti või surid kurnatusest. Liikumisel läände toimusid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal, sh naisi ja lapsi surmati tervede külade viisi ja vägistasid ligi 2 miljonit naist. Venelaste vabastatud maades
Peruus paljastati kunagise veresauna ohvrite massihaud 30.05.2008 16:42 Peruu kriminalistid tõid riigi lõunaosa Andides päevavalgele massihaua, kuhu on maetud üle- eelmise aastakümne alguses puhkenud verise kodusõja kümned ohvrid, kes langesid armee pettuse võrku. Kohalike elanike sõnul võib alale olla maetud umbes 300 inimest, kes mõrvati üle-eelmisel aastakümne alguses vasakpoolsete sisside ja armee vahel puhkenud kodusõja ühes suuremas veresaunas, vahendas Reuters. Putise küla lähedalt leitud massihauast on praegu välja kaevatud vähemalt 60 mehe, naise ja lapse jäänused. Ühe kohaliku ametniku sõnul meelitasid sõdurid omal ajal sinna külaelanikud, kes pandi iseendale hauda kaevama, ehkki neile kinnitati, et seal hakatakse rajama forellitiiki. Peruu kodusõjas võitlesid ühel pool sõjavägi, politsei ja talupoegade paramilitaarsed rühmitused
Ülesanne 2. Hukkajad Babi Yaris. Isikud, kes mõrvu sooritasid, kuulusid erilisse Einsatzgruppe nime kandvasse mõrvakomandosse või siis politseipataljoni. Juhtus sedagi, et mahalaskmisi teostas Saksa armee. Hukkamisi korraldati tavaliselt kõrvalistes paikades, sel moel mõrvati umbes kaks miljonit inimest. Suurem osa mõrvadest toimusid aga koonduslaagrites või surmalaagrites ning pandi toime laagri personali poolt. Allpool järgneb tunnistus, mille andis Dina Proniceva, üks Babi Yari veresaunas ellujäänuid. Tunnistus on antud 9. veebruaril 1967. Alguses jutustab Dina, kuidas teda, ta vanemaid ja ta õde sunniti 29. septembril 1941 Kiievist lahkuma. Nad kuulusid suurde juutide rühma, kes asus teele Babi Yari lähedal asuva mäekitsuse poole. Äkki kaotas Dina oma perega kontakti. Ta juhiti kiiresti paika, kus kõik pidid end lahti riietama. Nüüd mõistis ta, et teda tahetakse maha lasta. Siis pöördus Dina ühe politseiniku poole ja mõtles
annaabi.ee 
