Filmi vürtsitas suurepäraselt peategelaste Henn Ahase ja Marta armuafäär, mis oli erutavaks killukeseks masendavasse sõja meeleollu. Kahe noore omavahelised leegitsemised paiskasid esile juba peale esimest kohtumist. Ebarealistlikult juhtus ka taaskohtumine peagi, kus valiti juba ühine teekond. Nende vahel tundus kõik kohe nii kindel ja määratud olevat. Armunute kiindumus ja üksteisest sõltuvus oli domineeriv kogu filmi vältel. See oli kauniks vahepalaks külmale veresaunale. Kõige selle kütkestava ja meeldiva sees oli minu jaoks ka üks pisike häiriv tegur Hennu vanem vend. Tema olemus ja punaste poolele minek oli kui realistlik toon, mis paiskas õhust selle ulja ja romantilise. Kuigi ta täitis vaid oma kohust, käskides nooremal vennal koju jääda ja jälgis vaid oma vaatevinkleid, minnes vastaste poolele, oli tema tegelaskujus siiski niivõrd palju reaalsust, mis tõi sind õhkõrnast põnevusfilmi fiilingust maa peale tagasi
Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu. Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna-Prantsusmaa aadlist. Paavst Innocentius III otsustas katarid hävitada. Selleks alustas ta ristisõda. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamatult lõplikult maapinnalt pühkida. Pärast ristisõja lõppu, kui enamik katari täiuslikke oli tapetud, ei kadunud katarlus ikkagi, vaid jäi talupoegade seas püsima, küll aga mugandasid talupojad seda oma äranägemise järgi. Hiliskatarluses näiteks loobuti mõttest, et kogu maailm on saatanast, ja väideti, et maailma on loonud Jumal ja Saatan koos, kusjuures head asjad on Jumala loodud. Katarlastest talupoegade hävitamiseks korraldati veel ristisõdu.
Aserbaidzaan oli senini lootnud keskvõimu toele olukorra lahendamisel, kuid pidi 1992. aastast alates omal jõul hakkama saama. 1992. aasta algusest alustasid armeenlased Karabahhia hõivamist sõjaliste vallutuste teel. 26. veebruaril toimus esimene suurem rünnak, mille käigus haarasid armeenlased täieliku kontrolli Karabahhia territooriumil Stepanakerti lähistel asuva Khojali linna üle ning tapsid sadu seal resideerunud asereid. Khojali veresaunale järgnenud kuude jooksul võtsid Karabahhia armeenlased koos "vabatahtlikega"Armeeniast ette aina uusi edukaid pealetunge. Mais õnnestus armeenlastel vallutada Susa ja Lachini linnad. Lachini hõivamise tulemusena loodi otseühendus Armeenia ja Karabahhia vahele nii nimetatud Lachini koridori näol. 1992. aasta suvel järgnes armeenlaste edule aserite vasturünnak, mille tulemusena suutsid aserid tagasi vallutada ligi poole Karabahhia territooriumist. Väidetavalt tänu Venemaa
Prantsusmaa aadlist. Aastal 1198 paavstitroonile asunud Innocentius III otsustas katarluse välja juurida. Kui esialgsed rahumeelsed missioonid nurjusid, alustas paavst 1208 katarite vastu ristisõda, kuhu suundusid paljud põhjapoolsed aadlikud, kes lootsid saada endale ketseritelt võetud maad ja varad. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamata lõplikult maa pealt pühkida. Pärast ristisõja lõppu, kui enamik täiuslikke oli tapetud, ei kadunud katarlus ometi, vaid jäi talupoegade seas püsima, küll aga mugandasid talupojad seda oma äranägemise järgi. Hiliskatarluses näiteks loobuti mõttest, et kogu maailm on saatanast, ja väideti, et maailma on loonud Jumal ja Saatan koos, kusjuures head asjad lõi Jumal. Hiliskatarlust enam aadel ei toetanud, sest ka hiliskatarluses oli tähtsal kohal kasina elu nõue, ent sel
Juuli lõpuks oli põgenenud lähiriikidesse umbes 2 mln hutut, kasvatades naaberriikide põgenike laagreid, kus suri tuhandeid inimesi haiguste ja nälja tõttu. Juulis saatis USA 200 abisõdurit Kigali, et hooldada lennujaama ja hoolitseda abisaadetiste eest, need sõdurid kutsuti oktoobris tagasi. Clinton ja ÜRO said kriitika osaliseks suutmatusest kriisi ohjeldada. Kui Clinton sõitis 1998 aastal Aafrikasse, siis ütles ta, et USA peab omaks võtma süü suutmatusest veresaunale reageerida. Ruanda kriisist rääkidest pidas Clinton seda oma suurimaks ebaõnnestumiseks tunnistades: ,,I blew it". Balkan Suuremal ajal Clintoni esimesel ametiajal oli välispoliitika suunatud Bosnia kodusõjale, mis oli kuulutanud iseseisvuse Jugoslaaviast 1992 aastal. See oli katalüsaatoriks serblaste ja muslimite ning horvaatide vahel. Serblased olid paremini varustatud ning haarasid suures osas kontrolli ning põhjustasid laialdast kannatust. Clinton pani ette Serblaste varustusliine
annaabi.ee 
