Vereringeelundkond ja südame ehitus 1.Mis ülesanded on organismis vereringel? See kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained ja hapniku ning osaleb jäkainete eemaldamises, seob kõik organismi osad tervikuks. Kannab lailai hormoonid, antikehad ning kaintsesüsteemi rakud.Lisaks aintab see ühtlustada keha temperatuuri. 2.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud
Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks
4. happeleelistasakaalu regulatsioon 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). 3. Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon Neeru struktuurilinefunktsionaalne ühik, mille ülesandeks on uriini tegemine. 4. Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused? Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~2000 liitrit verd. 5. Kusejuha pikkus 30cm Kusejuha asend Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina
liikuda. 25. Miks on täiesti kindel, et käsnad on loomad? Käsnad on loomad, sest nad paljunevad ja toituvad. Neil on elutunnused. 26. Miks arvati, et käsnad kuuluvad taimede hulka? Käsnad näevad välja nagu taimed ning nad ei liigu. 27. Mis sa arvad, miks käsnad ei saa elada maismaal? Kuna nad kuivavad ja nälgivad ära. Nad toituvad nii, et vesi kannab neisse vett ning sealt saavad nad juhuslikult süüa. Pealegi ei saa nad liikuda. 28. Millised eelised on suletud vereringel võrreldes avatud vereringega? Suletud vereringes on veri rõhu all ning liigub kiiremini edasi, seega jõuavad toitained ja hapnik kiiremini transporditud ja loom saab olla aktiivsem. 29. Miks korallid on hävimisohus? Korallid on hävimisohus vee reostamise pärast. Jutt vihmaussist:
* distaalosa sirge osa vääniline osa koores * lüliosa säsis Suurem osa nefronitest asub neerukoores (~4/5), nn. koorenefronid. Väiksem osa asub säsis - need on nn. jukstamedullaarsed nefronid ( lad.k. juxta - kõrval, juures; medulla - säsi, üdi). Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~ 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid - arterioole nimetatakse toomasoonteks (vas afferens )
13. vereringe suletud, 14. paljunevad suguliselt, 15. hingavad. Tunnused Selgrootud Selgroogsed Erinevad Sarnased Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta iga looma (a-f) juurde, kas tal on kiirelise (ki) või kahekülgse (ka) sümmeetriaga keha. a) Käsn, b) Putukas, c) Meriroos, d) Vähk, e) Merisiilik, f) Ämblik. 2.2. Mida saab eristada kahekülgse sümmeetriaga loomal? Ülesanne 3. Vasta küsimustele (1-3). 1. Mis ülesanne on loomade vereringel? 2. Mille poolest on taimede juhtkoed vereringega sarnased? 3. Lõpeta laused (a-b). a) Avatud vereringes ringleb veri … b) Suletud vereringes ringleb veri … --- 5 Ülesanne 4. 4.1. Vali loetelust õiged käsna tunnused (a-o) ja jaota need tunnuste ees olevate tähtede abil nelja käsna iseloomustavasse jaotusse (1-4). Käsna tunnused: a) Hulkrakne loom, b) on algelised koed, c) elab maismaal, d) pole kudesid ega organeid, e) ei liigu,
Teine imendumisviis on parenteraalne imendumine. Imendumiskiirus parenteraalsel manustamisel sõltub ka molekuli suurusest. 1.Intravaskulaarne manustamine (otse verre) 2.Ekstravaskulaarne manustamine (raviaine satub lahusena, suspensioonina või tahke ainena organismi mingisse ossa, tekib depoo, kust ta imendub pika aja jooksul verre) Parenteraalse manusamise korral sõltub inmendumine koevedelike omadustest (kuhu me ravimi viime) või verevarustusest. Suur osa kapillaarsel vereringel. Oleneb, mis tüüpi kapillaarid ümbritsevad manustamiskohta. On kaks tüüpi: Arteriovenoossed kapillaarid, mis ühendavad arterioole veenulitega lihaskiuga, mis on võimeline perioodiliselt muutma kapillaaride läbilaskvust Nn. Tõelised kapillaarid, mille sein kooseb endoteelist. Endoteeli rakud on seotud sideainega. Endoteeli paksus on umbes 0,5 mikromeetrit. Sellest lähevad kergesti läbi vesi, gaasid ja üksikud ülipeened kristallid
Paremasse kotta tuleb kehast hapnikuvaene veri, mis viiakse kopsudesse, et see seal hapnikuga rikastada. Torustik ei ole päris suletud, sest kapillaarides on võimalik ainete vahetus interstitsiaalse ruumi e rakkudevahelise ruumi ja rakkude vahel. Bioloogiliste funktsioonide täitmiseks peab veri olema ühesuunalises ringluses, selle tagavad rõhkude vahed vereringesüsteemis ning klappide olemasolu. Suurel vereringel on paralleelringed, viivad nt ajju, jäsemetesse, neerudesse, maksa jne. Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on erinevad, peab ka eri piirkondade verevarustus olema paindlikult reguleeritav. Vereringes voolab veri, mida on täiskasvanul umbes 5 l, 55- 60% on vereplasma ja 40-45% on vererakud, seda protsenti nimetatakse HEMATOKRITIKS. Vere viskoossus on 3-5 korda suurem kui veel. Ülesanded: Veri kannab hapniku kopsudest ning toitained seedeelundkonnast ning kannab
annaabi.ee 
