Meditsiiniliste jäätmete käitlus Jäätmed jagunevad: TAVAJÄÄTMED OHTLIKUD JÄÄTMED MEDITSIINILISED JÄÄTMED ERIKÄITLUST VAJAVAD MED. JÄÄTMED o Vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine
puuduvad. Jäätmekäitluse üldnõuded Iga jäätmevaldaja (struktuuriüksus) - peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohust ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed - vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud jäätmed ja teravad. Patoloogilised jäätmed · koed, organid ja kehaosad (v.a hambad, luu ja igeme tükid); · operatsiooni, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikud, kehavedelike proovikonteinerid, kehavedelikega küllastunud (tilkuvad) materjalid; · nende jäätmete hulka ei kuulu uriin ja fekaalid. Jäätmekäitluse üldnõuded Jäätmetekitaja / jäätmevaldaja - on kohustatud vältima ohtlike
Haigusest haaratud haru on valulik juba 2-3 päeva enne lööbimist Lisaks nahahaaratusele lokaliseerub veel: kõrvas-villiline lööva väliskuulmekäigus; silmas- villiline lööve ninatipu piirkonnas 5. Infektsioosne mononukleoosEpstein-Barr viirus B-lümfots.parasiit- viirust esineb suus ja neelus. NA-viirusekandja NÜ- suudlejate haigus ja vereproduktide kaudu Inkupatsiooni periood-30-50päeva. Difteeria- Tuberkuloos- Corynebacter Mycobacterium ium tuberculosis diphteriae Bakteri G+; eosteta; pulgakesed; Eosteta liikumatu pulgake; iseloomustus bakteri otstes paksendid- vastupidavad kuivamisele ja
ARV soovitatakse mõõdukalt sümptomaatiliste pt–de raviks, kelle CD4 hulk on alla 500/µl, infitseeritud rasedate raviks, vähendamaks loote nakatumise tõenäosust. HAART on kombinatsioon mitmetest antiviiruspreparaatidest (NRTI+NNRTI+PI), igal komponendil oma toimemehhanism, tõenäosus resistentsuse kujunemiseks väiksem. Mitme ravimiga ravi vähendab viiruse hulka veres peaaegu nullini, vähendab AIDSiga patsientide suremust ja surevust. Profülaktika. Harimine. Vereproduktide jms skriinimine. Ettevaatusabinõud patsientidega tegelemisel. Vaktsiini ei ole, peamiselt on uuritud gp120 või tema prekursori gp160 kasutamist, ka env–, gag–geeni. DNA vaktsiinid kutsuksid esile nii humoraalse kui rakulise kaitsva immuunsuse. Aga vaja oleks sIgA tootmise esilekutsumist, nii humoraalset kui rakulist immuunsust. Viirus muteerub kiiresti. Viirus võib levida ka süntsüütsiumisiseselt ja olla latentne.
Ravi ja profülaktika. Y. pestis: streptomütsiin (, tetratsükliin, klooramfenikool, TMP-SMX.) Sooleinfektsioonid: üldiselt iseparanevad. Aga üldiselt tundlikud laia spektriga tsefalosporiinidele, aminoglükosiididele, klooramfenikoolile, tetratsükliinidele, TMP-SMXile. Katku kontrolliks näriliste populatsiooni vähendamine, riskipopulatsiooni vaktsineerimine. Teiste infektsioonide kontrollis oluline korralik toiduvalmistamine. Saastunud vereproduktide kontrolliks usaldusväärne meetod puudub. Bakterid mõmm :) 05/06 Klebsiella, Proteus, Enterobacter, Citrobacter, Morganella, Serratia = ülejäänud enterobakterid. Klebsiella. Klebsiellal on iseloomulik limajas kihn, mis põhjustab isoleeritud kolooniate limast väljanägemist, suurenenud in vivo virulentsust. Sagedasemad tekitajad on K. pneumoniae ja K
kulgu: krooniline püsiv hepatiit, krooniline aktiivne hepatiit. Kui esimene vorm on leebe kulgemisega ja sellest võib ka paraneda, siis aktiivne vorm areneb 50%-l juhtudest maksatsirroosiks. Sellest omakorda 15%-l tekib maksarakkude kartsinoom. Kuna B-hepatiit levib peamiselt vere kaudu, siis on kiirabiteenistuse töötajatel soovitatav end vaktsineerida. C-hepatiit C-hepatiiti nimetati varem mitte-A-mitte-B-hepatiidiks. See nakkus levib peamiselt vere ja vereproduktide kaudu. 4–12-nädalase peiteaja järel tekib umbes 30% patsientidest äge hepatiit koos kõigi selle juurde kuuluvate sümptomitega nagu kollatõbi, iiveldus ja oksendamine, üldine haige olemise tunne, kurnatus, liigese- ja lihasvalud. Ülejäänud 70%-l kujuneb nakkus krooniliseks ja tekitab pikas perspektiivis maksatsirroosi või maksakartsinoomi. Kuna C-hepatiidi vastu ei ole veel vaktsiini ega tõhusat ravimeetodit, on seetõttu soovitatav vere
annaabi.ee 
