väljaõppe saanud õed ning vereloovutus on valutu ja ohutu protseduur. Nakkuse saamise hirmu ei tohiks tänapäeval enam kellelgi olla, sest nagu mujal meditsiinis, kasutab ka verekeskus ainult ühekordseid ja steriilseid töövahendeid. Vereloovutus tekitab positiivse emotsiooni, sest ühe vereloovutusega võib doonor päästa 4-5 inimese elu. See mõte meeldib paljudele doonoritele ning iga vereloovutaja võib uhkusega öelda, et tema on elupäästja. Doonorite tervis on verekeskuse arstide valvsa kontrolli all, sest doonorite verd analüüsitakse väga põhjalikult. Verekeskus uurib iga kogutud veredoosi HIV, B-, C-hepatiidi ja süüfilise suhtes. Samuti jälgitakse verekeskuses ka doonorivere kvaliteeti ning oluliste kõrvalekallete korral võtavad verekeskuse arstid doonoriga kindlasti ühendust ning soovitavad vajalikke meetmeid oma tervise jälgimiseks või parandamiseks. Ka verekeskuses teostatav tervisekontroll annab inimesele olulise teabe tema
Sa ei sobi AJUTISELT doonoriks, kui: põed hetkel mõnda haigust. tarvitad ravimeid (v.a. vitamiinid, toidulisandid ja rasestumisvastased vahendid) . oled tarvitanud vereloovutusele eelneval või samal päeval alkoholi. NB! Esineb kroonilisi haigusi, mille puhul ei sobi Sa doonoriks (näiteks I ja II tüübi diabeet). Selleks, et kindel olla, kas Sa võid verd loovutada, kui Sul on mõni krooniline haigus või kui Sul on kahtlusi oma tervisliku seisundi suhtes, palun küsi nõu Verekeskuse arstidelt telefonidel 617 3001 või 664 0470. Miks peaksin just mina verd andma, kas siis pole juba piisavalt doonoreid? Eestis on ainult 2,6% elanikkonnast doonorid. Selleks, et tagada piisavad verevarud, on vajalik, et vähemalt 4% elanikkonnast oleksid doonorid. Kui võrrelda, kui suur hulk doonoriks sobivast elanikkonnast teistes Euroopa riikides on ka tegelikult doonorid, siis Eesti näitaja on üks madalamaid. Seda on ka tunda, sest verevarud on meil
teiste aitamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks majanduslik abi ja sotsiaalabi. Mina rahaliselt veel aidata ei saa, aga sotsiaalselt saan. Riided mis mulle väikseks jäävad viib ema linna sotsiaalmajja. Seal ollakse alati nende üle tänulikud. Mõnikord viib ema ka lasterikaste perede kontorisse. Seal samuti oodatakse sellist abi alati. Alati on tore kuulda kui keegi on jälle meie antud asjadest midagi leidnud. Iga väiksemgi heategu on alati teretulnud. Minu ema osaleb verekeskuse üritustel, kus loositakse vereandjate vahel välja Avoni kosmeetika tooteid. Varem käis ta ise ka verd andmas, aga enam ei tohi. Tervis ei luba. Nii siis ema leidis võimaluse teisiti teha head. Omalgi on plaanis kui saan kaheksateist ja kaal võimaldab hakata doonoriks. Kunagi ju ei tea kui omal abi vaja. Siis ehk on lootust, et ka mind aidatakse. Öeldakse ju loovuta verd ja päästad elu. Usun, et nii ka on. Meil ju palju inimesi kellele vaja vereülekannet teha. Siin kohal
aastaga tõusis 2007. aastal Regionaalhaigla verekeskust külastanud doonorite üldarv 8% ja esmaste doonorite arv 37%, mis näitab, et rõõmustavalt suur hulk inimesi otsustas möödunud aastal doonorluse kasuks. Rõõmustav on ka see, et Verekeskusel on tänaseks üle 130 koostööpartneri. Ometigi on see ka kaugel ideaalsest. Võrreldes seda, kui suur hulk doonoriks sobivast elanikkonnast teistes Euroopa riikides on ka tegelikult doonorid, siis Eesti näitaja on üks madalamaid. Verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul on meil seetõttu ka verevarud enamasti alumise normi piiril. Inimesed otsekui kardaks midagi doonorluse juures. Ainult mina ei saa kuidagi aru, mida seal karta on. Tihti on tavaolukorras raske leida mõnda situatsiooni, kus välja näidata suuremeelsust. Doonorlus sobib väga hästi selle jaoks! Minu kogemus ütleb, et pärast annetamist tulevad väga paljud küsima enesetunde üle ning ühtlasi kiitma tublidust. Sarnase
tema soove teadsid Veredoonorluse korraldus? Doonor ja vere saaja tänapäeval enam kokku ei puutu. Pilti, kus ühel voodil lebab kahvatu patsient ja teisel tervisest pakatav doonor ning nende vahel voolikus voolab veri, enam ei näe. Doonorid tulevad neile sobival ajal verekeskusesse, mis mõnel juhul asub haigla läheduses, aga võib-olla ka täiesti eraldi. Verekeskus tuleb ka ise doonorite juurde: verekeskuse buss sõidab iga päev maakohtadesse ja väiksematesse linnadesse, kus elavaid doonoreid eelnevalt bussi tulekust teavitatakse, et nad teaksid, kuhu tulla.Enne vere andmist kontrollitakse doonori tervist, et ühelt poolt kindlaks teha, kas vere andmine talle endale kahju ei tee, ja teisalt selleks, et veri ei sisaldaks ohtu patsiendi jaoks. Kui doonor on kõlblikuks tunnistatud, valmistab ta ennast vere andmiseks ette mahla või vee joomisega. Vedelik on
2. DOONORLUS 2. 1. Veredoonorluse korraldus Doonor ja vere saaja tänapäeval enam kokku ei puutu. Pilti, kus ühel voodil lebab kahvatu patsient ja teisel tervisest pakatav doonor ning nende vahel voolikus voolab veri, enam ei näe. Doonorid tulevad neile sobival ajal verekeskusesse, mis mõnel juhul asub haigla läheduses, aga võib-olla ka täiesti eraldi. Verekeskus tuleb ka ise doonorite juurde: verekeskuse buss sõidab teatud aegadel maakohtadesse ja väiksematesse linnadesse, kus elavaid doonoreid eelnevalt bussi tulekust teavitatakse, et nad teaksid, kuhu tulla. Verekeskuses võtab doonori kõigepealt vastu administraator, kes sisestab arvutisse doonori andmed. Selleks peab doonoril soovijal olema kaasas pildiga tõendav dokument. Administraator selgitab, et enne vere loovutamist peab tutvuma materjaliga, mis annab
kontrolli viisil, mis vastab järgmistele nõudmistele: Tarbijate vajaduste arvestamine Organisatsiooniliste eesmärkide saavutamine Ökosüsteemiga arvestamine Põhimudelid Sotsiaalne turundus (Eripärad): 15 Pakutav kaup on olemuselt keerulisem: o Sotsiaalne idee (nt “Palju toredaid inimesi”) o Sotsiaalne praktika (nt Eesti Verekeskuse kampaaniad) o Sotsiaalse kauba kasutamine (nt “Traksid peale”) Nõudlus on vahelduv (nt jäätmete sorteerimine või turvavöö kasutamine on paljude jaoks ebameeldiv tegevus) Sihtgruppideni on keerulisem jõuda Tarbija osalusmäär on otsuse langetamisel reeglina kõrgem Konkurents on raskemini määratletav ja sageli on konkurentideks:
annaabi.ee 
