varustada hapnikurikka verega. Kui löögimaht on südame jaoks liiga koormav, löögisagedus suureneb ja süda ei suuda nii kiiresti töötada ja võivad tekkida südamerütmihäired. 15. Millest sõltub vererõhu suurus? Veresoonte elastsus Ringleva vere hulk Soolad, toitumine Liikumine Uimastite, nikotiini, alkoholi tarbimine Haigused Südamest aorti paisatud verehulgast 16. Milliseid toitumisharjumusi ja eluviisi soovitad inimesele, kellel on hüpertoonia? Soola piiramine toidus kehakaalu normaliseerimine stressi vähendamine mõõdukas kehaline aktiivsus tervislik toitumine suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest loobumine
7)VEREJOOKS EHK HEMORRAAGIA. HAEMORRHAGIA Veri tuleb veresoontest välja. Jaotatakse: ● välimine- veri voolab väliskeskkonda ● sisemine- veri voolab kehaõõntesse või õõneselunditesse ● verevalum- veri voolab kudedesse Põhjused: ● veresoone seina reband ● mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon ● veresoone seina läbilasvkuse tõus Tagajärjed: sõltuvad verehulgast, vere jooksu kiirusest ja kohast. Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab. Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat. Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum
Kapillaarid ühendavad artereid (punased) veenidega (sinised) hargnenud võrgustikuna. http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/ Vererõhk. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu tekitab vatsakeste kokkutõmme. Vererõhk sõltub verehulgast mis iga kokkutõmbega arterisse paisatakse, samuti südame töö sagedusest ja vere koostisest. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, kõige madalam on vererõhk veenides ja kapillaarides polegi rõhku. Vere katkematu liikumise kindlustab vererõhu erinevus. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Inimese normaalseks vererõhuks loetakse rahuolekus tavaliselt 115 130 mm/Hg (ülemine) ja 70 80 mm/Hg (alumine).
k) ehk kiire (paradoksaalne) uni. Lähtuvalt 2007. aasta AASM-i (American Academy of Sleep Medicine) uuringust selgub, et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist. NREM-une esimest staadiumit nimetatakse uinumiseks või kergeks uneks, teist staadiumit nimetatakse süvaune kergeimaks vormiks, mis on eelnev samm süvaunele ehk kolmandale staadiumile. (Sleep... 2009) Unetsükkel lõppeb REM-faasiga. Selles faasis voolab läbi aju peaaegu veerand üldisest verehulgast, mistõttu aju on selle faasi ajal eriti aktiivne. Sellega on seletatav unenägude esinemine. Öö jooksul läbitakse unetsükleid keskeltläbi neli kuni kuus. Täisväärtuslikuks puhkuseks on vaja, et mõlemad une faasid (st nii NREM kui ka REM) saaksid korralikult läbi magatud. (Uni... 2001: lk 5-6) Inimestel kestab üks unetsükkel keskmiselt 90-110 minutit (Sleep... 2009). Seda peaks silmas pidama eelkõige seetõttu, et sättida paika enda magaminemise ja ärkamise aeg.
apnoe hood. Eelkooli- ja koolieas lastel respiratoorse arütmia esinemine. (Uibo jt 2010.) Tütarlastel on pulss kolme kuni viie löögi võrra minutis kiirem kui samaealistel poistel. Puberteedieas võib see erinevus ulatuda kümne- kuni viieteistkümne löögini minutis. (Paves 1993.) Pulsi pinget kirjeldatakse lapseeas pehme, elastse ja ühtlasena (Novak 2006). Pulsi täitumus (amplituud, suurus-maht) muutub sõltuvalt südamelihase ja veresoonte seisundist ning verehulgast, mis paisatakse veresoontesse. (Iivanainen jt 1997, Novak 2004, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007.) Wilson ja Hockenberry (2008) kirjeldavad normaalse täitumusega pulssi kui kergesti-lihtsalt palpeeritavat pulssi. Pulss on täidlane (3+). Pulsi hindamise järgselt tulemused dokumenteeritakse. Kirjeldatakse ja analüüsitakse tulemust arvestades lapse ealisi iseärasusi, pulsi lugemise tingimusi. Pulsi tulemust
annaabi.ee 
