Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb 3 tundi enne vereandmist süüa. Kas vere andmine on ohutu?
vastused arutatakse läbi vestluse käigus arstiga ning lisaks tehakse vere hemoglobiinisisalduse, vererõhu ning kehakaalu kontroll. Liiga sagedase donatsiooni vältimiseks on kehtestatud piirid: naistel peab kahe donatsiooni vahel olema 3 kuud ja meestel 2 kuud. Verekeskuse külastamiseks tuleks varuda umbes tund aega, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ja väikesele puhkusele peale vereandmist. Vereloovutusele tulles tuleb kindlasti kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument. Doonoriverd ei ole võimalik asendada ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa abivajajate elusid. Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie elu. Euroopa riikide statistika järgi vajab vereülekannet oma elu jooksul iga neljas inimene
tollivabalt välja vedada Sõja jäljed Sõja lõppedes oli Eesti täielikult laostatud,maa oli laastatud,põllud söötis,rahvas välja suremise piiril.Tartu,Rakvere,Valga ja Põltsamaa olid hävinud.Sõja ja katku tõttu oli rahv arv langenud umbes 150 000 inimeseni.Kuid ellu oli jäänud noorema,energilisema ja elujõulisem rahva osa ,mistõttu rahvaarv taastus üllatavalt ruttu.Kuni 1797 aastani eestlasi Vene sõjaväkke nekrutik ei võetud.18 sajandil maksis eesti rahvas Venemaale ränka vereandmist nekrutiksvõtmise näol.Ainult üksikud mehed naasid 25 aastase teenistuse järel koju.
midagi vastu saada. Seda võib tõesti nimetada kangelaslikuks ning ma olen uhke, et tunnen mõnda inimest, keda võib tõesti nimetada kangelaseks. Eestlane on kord juba tagasihoidlikuks loodud ja tal nagu ei sobiks välja näidata oma rõõmu, kui ollakse millegi heaga hakkama saadud. Ma mäletan, kuidas koolis oli doonoripäev ning ka mitu minu sõpra käisid verd andmas. Hea tava on, et pärast vereandmist antakse annetajatele suur šokolaad. Pärast protseduuri norisin natukene nende kallal, küsides, kuidas heategijad ennast tunnevad. Vastuseks oli enamasti, et pole nad midagi erilist teinud ja et verd andsid ikka šokolaadi pärast. Loomulikult oli ka nende nägudele kerge puna tõusnud. Eestlane on mõnes olukorras selgelt tagasihoidlik ning see on ka minu arvates üks peamisi põhjuseid, miks doonorite arv ei ole meil nii suur, kui ta võiks olla. Inimesed ei taha endale kuidagi
tervislikust seisundist. ● Räägi, et veri on orgaaniline materjal, mida ei saa tööstuslikult toota ja ainsaks allikaks on teine inimene. Doonori toitumine ● Doonor peaks järgima tervislikku elustiili ● Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku ● Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne vereandmist süüa Vastunäidustused doonorluseks ● Vere loovutamist välistavad kroonilised haigused (nt astma, psoriaas, kõrgvererõhu tõbi, diabeet jm.) ● Vere loovutamisel on piirang järgmistel juhtudel: – Põletikuline haigus ja antibiootikum-ravi (bronhiit, tonsilliit, keskkõrvapõletik ) - 1 kuu – Külmetushaigus (palavik) - 2 nädalat – Kopsupõletik - vähemalt 3 kuud
asuvat linna Inkade impeeriumi sünnipaigaks. Peruu verepankades levib HIV 14.09.2007 17:00 Vähemalt 4 inimest said Peruus vereülekannete tulemusena HIV-nakkuse, mille tagajärjel kontrollitakse riigi kõiki verepanku. Kõigile nakatadasaanutele tehti vereülekanne sadamalinnas Callaos, riigis toimuv on BBC andmetel võrreldav rahvusliku hädaolukorraga. Tervishoiuametnike sõnul vastavad Peruu verepangad rahvusvahelistele standarditele ja kutsusid doonoreid üles vereandmist jätkama. Skandaal sai alguse selle nädala alguses, kui 44-aastane nelja lapse ema Judith Rivera teatas ajakirjandusele, et talle tavaoperatsiooni käigus siirdatud veri oli nakatatud HIViga. «Mis on tehtud, on tehtud. Elul pole hinnasilti,» teatas Rivera pressikonverentsil, lisades, et kavatseb endale tehtu eest kompensatsiooni nõuda. Washingtonis paikneva Pan-Ameerika Tervishoiuorganisatsiooni andmetel näitavad viimased
annaabi.ee 
