sajandi viimasel veerandil. Peamiselt on need kasutusel oskuskeeles, ühiskeelde on juurdunud vähesed. Liitverbe võib siiski pidada kasvavaks komplekssõnade tüübiks, sest uusi liitverbe leiab nii ajakirjandusest kui ka interneti suhtlusmeediast. Liitverbid on enamasti tekkinud tuletatud põhiosaga liitnimisõna reanalüüsil, mille tagajärjeks on pöördtuletis, s.t nimisõnaliite ees olevat kompleksset tüvekuju on hakatud kasutama verbina (iseteenindus > iseteenindama, esilinastus > esilinastuma). Liitverbi põhiosa võib olla lihtverb (eel+tellima), tuletis (taas+elustama) või võõrverb (kaas+finantseerima). Laiendosaks on harilikult piiratud hulk muutumatuid sõnu (järel+valmima), kinnistüvesid (esi+linastuma), harvem ka omadussõnu (kiir+uisutama) või nimisõnu (kaitse+pookima). Muutumatutest sõnadest moodustavad liitverbe sagedamini taas (taas+esitama), eel
• Mõned verbid on igapäevaseks kasutamiseks liiga formaalsed: teatas, esines avaldusega. • Samuti ei tohi autor uudises lisada saatelausesse omapoolseid hinnangulisi sõnu – irooniliselt, üleolevalt jne. Sellised hinnangud peavad välja tulema kõneleja jutust. Kui nad ei tule välja, siis on võimalik näidata kõneleja tegevust, mis hinnangut kannav – lõverdas huuli, sülitas, kuid mitte kasutada seda saatelause verbina. Uudises on näha selge seos selle vahel, kes räägib ja millist rääkimise verbi kasutatakse. Usaldusväärsete allikate ja reporterite sümpaatsete tegelaste puhul kasutatakse neutraalseid verbe ning vastupidi. Seda tuleks vältida. Mõttetud variandid. Lisaks on olemas saatelause verbide variandid, mida ei kasutata: • Uudises tuleks kasutada rääkimisverbe. Vältida mittekeelelist tegevust osutavat verbi: naeris, ahmis õhku, kehitas õlgu, raputas pead jne
arengumaades olid pühendunud sellesse tegevusse. Riikidevaheline linnuvaatlus on mänginud olulist rolli selles, et kui kodanikud arengumaades olid hõivatud linnuvaatlusega, siis tavaliselt see ajaviide mõjutas välisriike kes on juba tegelenud linnundusega. (Wikipedia, 2016) 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching) Esimene teadaolev kasutatav mõiste oli linnuvaatleja (birdwatcher – ingl k.) 1891. aastal. Lind (bird – ingl. k) oli kehtestatud verbina 1918. aastal. Linnunduse (birding – ingl. k) mõiste oli kasutatud ka jahipidamises, kus kasutati tulirelva 1602. aastal. Linnuvaatluse ja linnunduse termineid kasutatakse tänapäeval kui sünonüümidena, kuigi mõned liikmed eelistavad kasutatada sõna linnundus. Põhja-Ameerikas paljud lindurid tahavad eristuda teistest linnuvaatlejatest ja termin lindur on paljudele tavainimestele teadmata. Kõige elementaarsem tase teistest eristuda oli
mofoonsed verbid ja omaduss~onad nn. kuuluvad siia. N¨aiteks v~oiks tuua `m~otlema' kun-homofoonid: , , , jne. K~oik h¨a¨alduvad verbina homofoonselt, kuid t¨ahendusvarjundid on siiski erinevad: `arvama', `(eemalviibijat) meenutama', `muretsema', `(lahkunut) meenutama'. Praeguses standardkeeles kasutatakse ver- bi m¨arkimiseks ainult esimest m¨arki. Su ¨ ntaktilised seosed S~onaliigi grammatilise funktsiooni kaudu toimivad seosed. Sama kanjit kasutatakse sageli nii verbi, nimis~ona ja ka n¨aiteks m¨a¨ars~ona v~oi loenduri t¨ahenduses. V~oimaldab n¨aiteks uu-
5 64 56 194 卜文 ✄ がんきゅう がんせい ✂象形 ✁Kujutab じん silma. Vanas kujus paiknes pikali. Silmamuna 眼球・眼睛 ぼう かん kujutiseks on 臣, mis omakorda seotud m¨arkidega 望・監. Verbina t¨ahendab 目 びもく vaatamist, uurimist. Et inimese kulmud 眉目 on n¨ao t¨ahelepanuv¨aa¨ rseim osa, siis ちゅうもく ‘t¨ahelepanu’ m¨argitakse 注目. 源 ⇒眉 SILM 参考 ⇒ 臣 臣 ON SILMAMUNA 目 AGA 1 silm, osa silmast, mis laugudega kae- 6 u¨ lemus, juht
annaabi.ee 
