hektaril Kõrbestumisoht (mida tumedam, seda suurem kõrbestumisoht) Põllumajandussaaduste paiknemine Kiiresti riknevad saadused toodetakse tarbija lähedal (piim, värske liha) Tehnika areng on vähendanud põllumajanduse sõltuvust tarbija asukohast (Teravilja, kartuli jms kasvatamine sõltub veokuludest) Põllumajandussaaduste paiknemine XIX saj. kasvas teravilja transport kolooniatest Euroopasse 1869a sai USA-s valmis idast- läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7X 1875a. vedas I-ne külmutus -ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane
Kui teisendatud veokulude seas on negatiivseid arve, siis saab leida uue, parema lahendi. Kui aga teisendatud veokulude hulgas pole negatiivseid, siis on optimaalne lahend leitud. 94. Tähistame ridade potentsiaalid i ja veergude potentsiaalid j. Seejärel koostame võrrandisüsteemi potentsiaalide i ja j leidmiseks, lähtudes lubatava lahendi baasitundmatutele (koormatud ruutudele) vastavatest veokuludest. 95. Leitud potentsiaalid lahutatakse transporditabelis kõigist veokuludest ja saadakse teisendatud veokulud cij' : cij' = cij - i - j 96. Lahendi optimeerimine: 97. Transpordiülesande lahendi parandamiseks tuleb teostada kaubaülekanne teisendatud veokuludega transporditabelis negatiivse veokuluga ruutu. Mitme negatiivse arvu esinemisel on otstarbekas eelistada väikseimat negatiivset arvu. 1
ruutudes) olevate veokulude cij teisendamisel nullideks kõik ülejäänud veokulud teisenevad mittenegatiivseteks Transporditabeli veokuludele cij võib liita (või lahutada) ridade ja veergude kaupa arve (nn. potentsiaale) nii, et lubatava lahendi elementidele (koormatud e. täidetud ruutudele) vastavad veokulud muutuvad nullideks. Kui teisendatud veokulude seas on negatiivseid arve, siis saab leida uue, parema lahendi, mille korral summaarsed veokulud on väiksemad esialgse lahendi veokuludest. Kui aga teisendatud veokulude hulgas pole negatiivseid, siis on optimaalne lahend leitud. Lahendi optimeerimine: Lahendi optimeerimine seisneb lubatava lahendi järk-järgulises parandamises. Iga optimaalsuse kontrolli järel (kui lahend ei osutunud optimaalseks) leitakse uued xij-d, s.t. uus lahend, mille korral summaarsed veokulud (sihifunktsiooni väärtus) on väiksemad kui eelneval sammul.Transpordiülesande lahendi parandamiseks, s.o. uue, parema lahendi
9 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud otsestest veokuludest. Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Allahindluse summa kajastatakse kasumiaruandekirjel "Käibevarade allahindlus". Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara arvelevõtmine Põhivarad on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 15 000 kroonist. Varad,
suurem kui Lõuna riikides Kunstlikku niisutamist kasutatakse 270 mln hektaril Kõrbestumisoht (mida tumedam, seda suurem kõrbestumisoht) Põllumajandussaaduste paiknemine Kiiresti riknevad saadused toodetakse tarbija lähedal (piim, värske liha) Tehnika areng on vähendanud põllumajanduse sõltuvust tarbija asukohast (Teravilja, kartuli jms kasvatamine sõltub veokuludest) Põllumajandussaaduste paiknemine XIX saj. kasvas teravilja transport kolooniatest Euroopasse 1869a sai USA-s valmis idast- läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7X 1875a. vedas I-ne külmutus -ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a
kohutavaks rahakulutajaks. Sellepärast peab planeerima materjali tarnimisaegu ja koguseid. Varude esmane arvelevõtmine Varud võetakse esmalt arvele nende soetusmaksumuses. Kaupade, toorme ja materjalide soetusmaksumusse lülitatakse nende maksumusele lisaks kõik väljaminekud, mis on vaja teha nimetatud sihipärase kasutusele võtmiseni [26: 67]. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest, mis on vajalikud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Käibemaksu lülitavad kauba, toorme ja materjalide soetushinda ainult need ettevõtted, kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19]. Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna:
Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 10%. Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt
Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 – 10%. 123 Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon
kauba asukoha muutumisest ehk sellest, et turupiirkonda toimetatud kaup muutub tarbijaile kätte- saadavamaks. Veo käigus lisatakse kaubale väärtust selle asukoha muutmise abil. Veo tellija võib tajuda siinjuures täiendavat kasu tasemel teenindamisest ja soodsatest veohindadest (mõõdukatest veokuludest). Maailmamajanduse rahvusvahelistumise tulemusel on muutunud tarneahelad viimastel aastakümnetel üha pikemateks. Tootjad ostavad tooraineid, materjale ja komponente tuhandete kilomeetrite kauguselt, hulgikaubandus hangib valmistooteid teistel kontinentidel paiknevatelt tootjatelt
annaabi.ee 
