Rootori faasimähised on tavaliselt tähtühenduses, kusjuures mähiste algused on ühendatud võllil asuvate isoleeritud kontaktrõngastega. Kasutusalad Sünkroonmasinaid kasutatakse generaatorina ja mootorina. Kolmefaasiline sünkroongeneraator on põhiliseks vahendiks elektrienergia tootmisel soojus- ja hüdroelektrijaamades. Mootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik konstantne pöörlemiskiirus ja suhteliselt väike käivitussagedus. Ventilaatorites, pumpades, kodumsinates kasutatakse ühefaasilisi asünkroonmootoreid. Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Üldse on enamkasutavamaks jõuallikaks maailmas asünkroonmootorid. Plussid ja miinused Plussid: Vahelduvvoolu mootoriga saab väga hästi hoida konstantset mootori kiirust. Lihtne mootori ehitus, madal hind ning suur varieeruvus erinevate ülesannete täitmiseks teeb
- Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes suurem (elektrijaamas) vastupidav nimivoolust - Vähene jooksev - Pinged hooldus mehaaniliste s ülekannetes Faasiga - Madal hind - Rootori 1.faasiline: Vahelduvvool asünkroonmooto - Töökindel kiiruseks ventilaatorites, r - Rasketes kasutatavad pumpades, talitusoludes harjakesed kodumasinates vastupidav kuluvad 3.faasiline: - Vähene jooksev kiiresti jõutrafo hooldus 1.faasiline: - Saavutab püsikiiruse 2.faasiline: - Pöördemoment tekib nagu 1
starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud,
starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud,
diiselgeneraatoriteks a) Hüdro- ja tuuleturbiinid (50 ... 750 p/min, p = 60 ... 4), valmistatakse üksik- ehk väljepoolustega (salient pole) b) Auru- ja gaasiturbiinide pöörlemissagedus n = 3000 p/min, seega p = 1 c) Diiselgeneraatorid (600 ... 1500 p/min) Sünkroonmootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik konstantne (koormusest sõltumatu) pöörlemissagedus ja mootorit lülitatakse harva sisse ja välja Mootorina suurtes ventilaatorites, tsentrifugaalpumpades, kompressorites jne. Sünkroonkompensaator on tühijooksul töötav üleergutatud sünkroonmootor, mille eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d 2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks
Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid). Tänapäeval tarbitakse umbes 60% toodetud elektrienergiast elektriajamite poolt. Et paremini aru saada elektril töötavatest täiturmehhanismidest käsitletakse esialgu lihtsamaid elektrotehnika aluseid ning seejärel kirjeldatakse kolme tihti kasutatavte elektriliste täiturite (diood, transistor ja türistor) tööpõhimõtet. 3.2. Alalisvool Elektrivooluks (electrical current) nimetatakse elektrilaengute (metallis elektronid,
starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud,
annaabi.ee 
