trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist) Põrn (spleen, lien): - sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune
23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse. Kapillaaridest jõuab lümf lümfisooni mööda regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt lümfijuhasid mööda tagasi venoosesse vereringesse. Roheline –1/4 lümfist saabub mööda paremat lümfijuha tagasi paremasse venoosnurka. Roosakas –3/4 lümfist koguneb rinnajuhasse ja saabub vasakusse venoosnurka Lümfisüsteemi ülesanne on rakuvälise veemahu ühtlustamine ja kaitse sise- ja väliskeskkonnast pärit antigeenide vastu. Lümfisüsteemi moodustavad lümfikapillaarid – neid mööda liigub lümf regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja lümfijuhasid mööda jõuab tagasi venoosesse süsteemi. Lümfisüsteemi kuuluvad ka luuüdi, põrn ja tüümus, kus toimub lümfotsüütide küpsemine.
23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse. Kapillaaridest jõuab lümf lümfisooni mööda regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt lümfijuhasid mööda tagasi venoosesse vereringesse. Roheline –1/4 lümfist saabub mööda paremat lümfijuha tagasi paremasse venoosnurka. Roosakas –3/4 lümfist koguneb rinnajuhasse ja saabub vasakusse venoosnurka Lümfisüsteemi ülesanne on rakuvälise veemahu ühtlustamine ja kaitse sise- ja väliskeskkonnast pärit antigeenide vastu. Lümfisüsteemi moodustavad lümfikapillaarid – neid mööda liigub lümf regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja lümfijuhasid mööda jõuab tagasi venoosesse süsteemi. Lümfisüsteemi kuuluvad ka luuüdi, põrn ja tüümus, kus toimub lümfotsüütide küpsemine.
2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v
piirkonnad, suubumine vereringesse: (joonis 5) (kehas olev värvuseta vedelik on lümf. Lümf on teine vere tagasivoolu võimalus.) Rakkude vahele jäävad koe mahlaga ruumid. Kui koe mahl siseneb lümfi kapillaaridesse ja rikastub sealsete rakkude ehk lümfotsüütidega, siis nimetatakse teda lümfiks. Lümfi kapillaarid algavad rakkude vahelt umbsete torukestena ja koonduvad suuremateks lümfi soonteks. Lümfi sooned moodustavad kehas omakorda 2 lümfi juha. Mõlemad lümfijuhad suubuvad venoosnurka, mille moodustavad vastava poole sisemine kägiveen ja rangluualune veen. 96.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5) enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid. 97.Regionaalsed lümfisõlmed: on keha paindekülgedel, küünarlohus, kaenlaaugus, kubeme kolmnurgas, põlveõndlas, kõhuõõnes, kopsu väratis, kus kontrollitakse väga intensiivselt seal liikuvat lümfi. 98
võitlusvõime. HIV-iga nakatumine toimub vere, koevedeliku või sperma sattumisel teise isiku verre (läbi naha ja tervete limaskestade ei tungi, õhu käes hukkub). Lümfisooned sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele: · lümfikapilaarid · lümfisooned · lümfitüved Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: · Rinnajuha inimkeha suurim lümfisoon, kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest. · Parem lümfijuha suubub paremasse venoosnurka, kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest. Lümfikude on üks retikulaarse sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid ja teised rakud. Lümfikoes toimub lümfotsüütide kloneerimine. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või koondunud lümfifolliikuliteks.
annaabi.ee 
