Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist.
mida mäletab Balthasaar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Nimelt oli enne hukatuslikku Liivi sõda olemas "Gertrudi viletsate vennaskond", mis kasutas Rõugemaja Suure Rannavärava ees. "Gertrudi viletsad" olid rõugehaiged. Kas nad põdesid tavalisi või "prantsuse rõugeid", selle kohta teadaolev kirjasõna vaikib. Linn ei pidanud neid siiski täielikeks heidikuteks. Kui toimusid pidulikud protsessioonid ja küünlaringkäigud ümber linna, siis oli neis oma kindel koht ka "Gertrudi viletsate vennaskonnal". Rõugemaja tõenäolisim asukoht oli P.Gertrudi kabeli juures. Gertrudi kabel jäi varemeisse ja Rõugemaja hävitati Liivi sõja ajal. Nimelt 1571. aastal võtsid Tallinna piiranud vene väed Rõugemaja ära ja hakkasid seal endale linna pommitamiseks mugavat kantsi ehitama. Tallinlased jällegi võtsid äkkrünnakuga Rõugemaja tagasi ja lammutasid sootumaks ära, et seal poleks enam võimalik suurtükke üles seada. Mustpeade vennaskonna altaril mungakloostri Katariina kirikus näeme
Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild · Käsitööliste gild · Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalaste esindajatele. · Püha Olavi Gild- lihtsamate käsitööalade esindajatele. Gildid ja vennaskonnad · Ka mõne pühaku austamiseks või heategevuseks loodud ühendusi nimeti samuti gildideks. · Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli aastas neli suurt pidustust : 1. Ligi kaks nädalat kestvad jõulujoodud 2. Sama ulatuslikud vastlajoodud. 3. Papagoilaskmine 4. maikrahvipidu Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. · Müüdi igapäeva kauppa. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Käsitöö, tsunftid
Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Mustpead ja dominiiklased Suhted kirikuga olid keskaegsete vennaskondade elus väga tähtsal kohal. Tavaliselt oli igal vennaskonnal ühes või mitmes kirikus oma altar, mille ehtimise kulud ta kanda võttis ning mille juures teeniva vaimuliku elatise eest ta hoolitses. Vennaskonna liikmed osalesid nende poolt rahastatud altari juures peetavatel jumalateenistustel ning lasid seal oma hingede eest palvetada. Mida jõukam oli vennaskond, seda rohkem kulutas ta ka kiriku peale. See kuulus lahutamatult ühiskondliku prestii?i juurde. Mustpeade nö
Gild aitas kaasa ka liikmete matuste korraldamise juures, aitas orbe ning leske. Liivimaa gildidest oli tähtsaim kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrad valiti just selle gildi seast. Mustpeade Vennaskond ühendas aga vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle.Sinna võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid kaupmehi ning laevnikke. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja Teravili, lina, kanep, Karusnahku, pargitud nahku, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane paekivi, puit, sisse mett, vaha, puitu, tõrva, vilja,
Järvakandis, Nõmmel, Haabsalus, Lihulas, Emmastes ja Tallinnas. Peale Onu Bella ja Vennaskonna kuulusid truppi veel striptiisitar Maria, kes ennast igal kontserdil alasti võttis. Perv, P. "Vennaskonna ajalugu" http://www.tm.ee/vennaskond/ajalugu1.htm Koperatiiv "Kuldnokk" üllitas kodumaise punkmuusika esimesed kassetid, J.M.K.E. sõlmis esimese Eesti bändina plaadilepingu välismaal ja saavutas Soomes ülisuure populaarsuse, Vennaskonnal ilmus kassett "Ltn. Schmidti pojad" (1991). Alguse said bändid Ave Luna, The Un Concern, 90-ndate alguse tõeline rahva lemmik Onu Bella ja Öörahu, veel praegugi tegutsev Pööloy Gläänz jt. Aastaks 1992 oli Eesti ühiskond omas uues vormis saavutanud juba teatud küpsuse ning punkarlus taandus oma harjumuspärasesse undergroundi. Kuigi politsei neid enam vaid välimuse pärast pokri ei tirinud, vaadati neile üldjuhul ikka viltu. Pungile oli sellest
Kohtla-Nõmmel, Koerus, Rakveres, Jänedal, Järvakandis, Nõmmel, Haabsalus, Lihulas, Emmastes ja Tallinnas. Peale Onu Bella ja Vennaskonna kuulusid truppi veel striptiisitar Maria, kes ennast igal kontserdil alasti võttis. Perv, P. "Vennaskonna ajalugu" http://www.tm.ee/vennaskond/ajalugu1.htm Koperatiiv "Kuldnokk" üllitas kodumaise punkmuusika esimesed kassetid, J.M.K.E. sõlmis esimese Eesti bändina plaadilepingu välismaal ja saavutas Soomes ülisuure populaarsuse, Vennaskonnal ilmus kassett "Ltn. Schmidti pojad" (1991). Alguse said bändid Ave Luna, The Un Concern, 90-ndate alguse tõeline rahva lemmik Onu Bella ja Öörahu, veel praegugi tegutsev Pööloy Gläänz jt. Aastaks 1992 oli Eesti ühiskond omas uues vormis saavutanud juba teatud küpsuse ning punkarlus taandus oma harjumuspärasesse undergroundi. Kuigi politsei neid enam vaid välimuse pärast pokri ei tirinud, vaadati neile üldjuhul ikka viltu. Pungile oli sellest vahest kasugi no mis mõtet olnuks
Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. ·Gild- Gildid olid varakate kodanike õigusi tagavad organisatsioonid. Tallinna arvukatest gildidest kujunesid välja kolm tähtsamat, kes omasid iseseisvaid hooneid: Suurgild (1325. a. oli olemas), Olevi gild ja Kanuti gild. Iseseisev hoone oli ka gildidele lähedasel Mustpeade vennaskonnal. Suurgildi liikmeks said vaid suurkaupmehed ning nende seast valiti linnapead ja raehärrad. ·Tsunft- Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega. Käsitöölised organiseerusid uuesti kutsealase omavalitsusena Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal. ·Muusika: vaimulik ja ilmalik, gregooriuse koraal- Gregooriuse laul on ühehäälne,
annaabi.ee 
