Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vennaskonnaks" - 5 õppematerjali

Linnade plussid ja miinused keskajal
5
doc

Linnade plussid ja miinused keskajal

3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi. 4)Linnades oli palju rohkem arenenud käsitöö , kuna linnades nähti rohkem käsitööd ja oli suurem võimalus seda ka endale soetada. Maal ei käinud kaupmehed oma tooteid eriti palju müümas , seega ei teadnud maalased nii palju muu maailma käsitöödest.

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Budism
9
doc

Budism

buddhasana). Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai- laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad

Kategooriata → Uurimistöö
41 allalaadimist
Budismi ettekanne
5
doc

Budismi ettekanne

Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai-laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Dhammapada

Teoloogia → Religioon
35 allalaadimist
Paulo coelho
16
doc

Paulo coelho

Ja kuningas valitses oma elupäevade lõpuni." Veronika mõisti Zedka juttu. Inimesed hullumajas on erilised selle poolest, et nad julgevad rääkida seda, mida mõtlevad. Tüdruk sai aru, miks ta seal oli, sest ta oli eriline nagu teisedki Villete's. Veronika ei tahtnud enam elada, kuid seekord ei olnud kedagi, kes talle surma kergeks teeb ja tablette toob. Tüdruk oli Zedkale rääkinud oma soovist surra ja naine tutvustas Veronikale ühte punti, kes elavad Villete's ja keda kutsutakse Vennaskonnaks. Seal on mehi ja naisi, kes võiksid vabalt haiglast ära minna, aga nad ei taha, sest kõik võivad vaimuhaiglas öelda, mida mõtlevad, teha, mida tahavad, ilma et keegi kritsiseerima hakkaks. Zedka pööras tähelepanu ühele tüdrukule nimega Mari, kes võib teda aidata. Mari ei olnud haiglas sellepärast, et on ennast kunagi tappa tahtnud, vaid, et tal olid paanikahood. Tüdruk tundis koguaeg hirmu ja võõristustunnet reaalsuse suhtes ning enesevalitsus puudus täielikult

Kirjandus → Kirjandus
52 allalaadimist
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Penaadid ­ kodukolde kaitsejumalused, nende funktsiooniks oli nii maja kui seal asuvate toiduvarude eest hoolitsemine. Väga olulised olid Rooma linna ja rahva Penaadid, keda austati avalikus kultuses, oli seotud jumalanna Vestaga, Penaadide kujud asusid Vesta templis. Rooma usundis oli kultus olulisem kui õpetus, kultuses mängisid olulist rolli preestrid ja ____ . Rooma usundi eripäraks on see, et preestrid olid kogunenud erinevatesse vennaskondadesse, nt üheks selliseks vennaskonnaks olid avraalid. Arvales Strates ­ Nurme vennad. Nad teenisid maajumalat, maikuus nad tantsisid ja laulsid, et põllule saagiõnne saada. Tuleks veel nimetada Marsi preestreid ­ Saliused. Saliaris ­ hüplev. Saliused korraldasid muistses sõjarüüs koos kilbiga Marsi auks tantse. Faunuse preestrid moodustasid samuti omaette organisatsiooni ­ Luperkused. Luperkused osalesid luperkaalidel ­ seal nad olid riietatud sokunahka ja nad jooksid ümber Rooma linna Palatinuse künka

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun