Aastatel 1996 ja 2002 valiti Toivo Tulevi "Opus 21" (kammerorkestrile, 1994) ja viiulikontsert (2001) UNESCO heliloomingu rostrumil kümne parema teose hulka, viiulikontsert pälvis ka eesti muusika aastapreemia. Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996) valmis festivali "London Baltic Arts" tellimusel. Analüüs : ,,Õekese eest" ja ,,Vennakese eest" klaveripalad, mõlemad kirjutatud 2003.aastal. ,,Vennakese eest"- ,,For my little brother" Teos algab üsnagi melanhoolselt, kõrva jäävad ka nootide ebakõlad- sekund akordid. Üksikud noodid jäetakse kõlama vaikusesse ja jällegi kõrva kriipivad helid. Vahepeal muutub helikeel jällegi voolavamaks, kisub rõõmsamaks, aga ka kohe kaob. Muusika nagu mängib tunnetega, teeb meele pigem kurvaks. Lõpp on kurb ja tuleb rahulikult. ,,Õekese eest"- ,,For my little sister"
põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Arengut uueaegsesse külaühiskonda on näidatud seitsme venna põgenemislooga ühiskonnast ja nende järkjärgulise tagasipöördumisega, mis ühtlasi kujutab endast romaani faabulat. Sündmuskohaks on Lõuna-Häme, kusjuures paljud paigad kuuluvad äratuntavalt kirjaniku kodukanti. Tegevus vältab küllalt pikka aega 15-20 aastat. Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu peaslkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elavad ühist elu, mured ja hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski. Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit. Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses vennavaimus.
Nõo Reaalgümnaasium Mooses Jaanus Aas 10 klass Nõo 2010 Mooses Egiptuse vaaraole tegi tuska iisraellaste suur sündivus ja seepärast lasi ta ämmaemandatel hukata kõik vastsündinud heebrea poisslapsed. Moosese ema aga asetas oma poja pillirookorvi ning peitis selle Niiluse jõe kaldale kõrkjatesse. Kui vaarao tütar suplema tuli, leidis ta väikemehe ja võttis poisi oma hoole alla. Moosese õde Mirjam, kelle ülesandeks oli vennakese valvamine ja tema käekäigu jälgimine, pakkus oma ema lapsele imetajaks. Vaarao tütar nimetas imiku Mooseseks, mis otsesõnu tähendas ,,sest ma olen ta veest välja tõmmanud!". Mooses oli kasupojana Egiptuse vaarao kuninglikus õukonnas üles kasvanud. Kirgliku õiglustunde ajel tappis ta ühel päeval egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja. Tema tegu tuli avalikuks. Et pääseda surmanuhtlusest, pidi Mooses põgenema Midjanimaale, kus ta
oskus oma tegelasi loodusega ühendada. Loodusekujutus on poeetiline ja pildirikas, kuid mitte kunagi sihitult ilutsev. Ürglooduslik ümbrus on osavõtja vendade elust. 4. Peaidee Teose põhiprobleemiks on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega läbi aegade, mis kajastuvad mitmete tegevustega. Palju probleeme oli töös, suhtlemises ning selles, et neil puudus isegi vähim haridus. Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu pealkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elavad ühist elu, mured ja hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski. Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit. Aleksis Kivi tahab teosega tuua inimestele Soome talupoegade eluolu ja tegemisi läbi mitmete aastate. Vennad sattusid pärast vanemate surma külaga vastuollu ning põgenevad paljudeks
Kuninganna saadab väikesele poisile oma sõdurid järele. Asjatult püüavad õed teda kaitsta, ja vana teener, ikkagi sõdurid on tugevamad ja viivad kuninganna süngesse torni. Vanem õde nii vapper, et temal jätkub julgust järgneda. Tüüpiline dialoog, lühikeste repliikidega. Kuninganna poolel, teiselpool raudust vanem õde, kes püüab teda rahustada. Ei suuda seda ust avada, sest seda lukku justkui polegi enam. Ülteb, et ei saa hingata, kuuleb, kuidas vennakese keha põntsuga maha langeb. · Kõige suurem võim inimeste üle on surm. ,,Sinilind" üks kõige helgem teos. Sümbol kõige suurem unistus, mis üldse olla saab. See, kuhu me tahame jõuda. Näidend, kus on jõuluõhtu, see on teatavasti selline aeg, kus väga paljud soovid võivad täituda. Vaese puuraiduri maja. Ema ja isa ja poeg ja tütar. Tuleb sinna haldjas, kes ütleb,et lapsed peavad minema jõuluööl teele, et tuua sinilindu, seda vaja naabrite lapsel, kes on suremas
Piiblilegendi järgi tegi Egiptuse vaaraole tuska iisraellaste suur sündivus ja seepärast lasi ta ämmaemandatel hukata kõik vastsündinud heebrea poisslapsed. Moosese ema aga asetas oma poja pillirookorvi ning peitis selle Niiluse jõe kaldale kõrkjatesse. Kui vaarao tütar suplema tuli, leidis ta väikemehe ja võttis poisi oma hoole alla. Moosese õde Mirjam, kelle ülesandeks oli vennakese valvamine ja tema käekäigu jälgimine, pakkus oma ema lapsele imetajaks. Vaarao tütar nimetas imiku Mooseseks, mis otsesõnu tähendas „sest ma olen ta veest välja tõmmanud!”. Mooses kasvas üles kuninglikus õukonnas. Tuntud on ka vaskmaostseen. Kui iisraellased Egiptusest põgenedes kõrberännaku ajal hädaldama hakkasid, saatis Jahve neile karistuseks mürgiseid madusid
annaabi.ee 
