Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"venkud" - 7 õppematerjali

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu
8
doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee  kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis  kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu
3
doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele ­ 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI
8
docx

LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI!

LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm  (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala.

Bioloogia → Eesti elustik ja elukooslused
20 allalaadimist
NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas
2
docx

NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas

Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Sõjad Eesti aladel
5
doc

Sõjad Eesti aladel

7. märts õhurünnak Tapale, linn hävitati 9. märts õhurünnak Tallinnale, suured purustused 25. märts õhurünnak Tartule, suured purustused märts-aprill jätkuvad võitlused Narva pärast 26 juulil vallutasid venelased Narva, peatuma sunniti nad Sinimägedes (läbi aegade raskeimad lahingud Eesti aladel) 25. augustil langes punaste kätte Tartu septembri keskel algas pealtung Suur- ja Väike-Emajõel 22. september punaarmee tankid sisenevad Tallinnasse 24. novembril vallutasid venkud ka Sõrve poolsaare kindlustused konflikti tulemused: Eesti läks järgmiseks 50ks aastaks punarusside kätte Narva hävines täielikult, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus, hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast tööstusest hävitatud 45%, põlevkivitööstus kõige enam sadamad purustatud, raudtee 40% ulatuses kasutuskõlbmatu või olematu põllumajanduses vähenes külvipind ja kariloomade arv, langes saagikus rahvastik vähenes 200 000 inimese võrra 1991

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
Eesti muinasaeg
6
docx

Eesti muinasaeg

Kõik nimetatu tingis eestlastele sõjalise allajäämise. 3. Eestlastel olid keerulised suhted naabritega (võimalikud liitlased). Liivlased tegid oma vanema Kaupoga, kes oli ristiusu pooldaja, koostööd. Latgalid tahtsid eestlastele kätte maksta (eestlased olid eelnevalt latgalite suhtes olnud agressiivsed). Idaslaavlased olid kord liitlased, teinekord vastupidi (olid nõus võitlema vaid tasu eest. Kui midagi pakkuda polnud, ründasid venkud hoopis meid). 4. Eestlased pidid võitlema mitme vallutaja vastu: sakslased (ühelt poolt piiskop ja tema sõdurid, teiselt poolt Mõõgavendade Ordu liikmed), taanlased (saabusid 1219), rootslased (1220), idaslaavlased. Tulemuseks oli see, et Eesti alad jagati erinevate võimude vahel. 5. Vastastel oli olemas katoliku kiriku heakskiit ja toetus, mis kajastus moraalsel toel. Tulemuseks oli see, et siinsed elanikud ristiti.

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Õhtulehes. Et ajalehed peavad vastutama neis avaldatu eest, on asjakohane peatuda mõistel poliitiline korrektsus. Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19). Üha vähem kasutatakse halvustavaid väljendeid. Nii nimetavad ajakirjanikud neegreid mustanahalisteks, venelasi enamasti venelasteks, kuid tuleb ette ka venkud. Eestimaalaste kohta teadaolevalt niisuguseid sünonüüme pole. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, millest nad räägivad. Üldiselt on nad üsna viisakad, aga ,,ühtlaseks pudruks keedavad" loo ,,Ärapanijad". Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun