Antud referaadis käsitlen vigastusi, mis on minul endal esinenud (hüppeliigese vigastused, põlvevigastus) ning muid eespool mainituid sõrmede põrutused, reie/reielihase muljumine (sinikad), väsimusmurd, näovigastused (nt verine kulm). 1. HÜPPELIIGESE VIGASTUSED Hüppeliigese venitused, nikastused, murrud on ühed sagedasemad vigastused korvpallis. Sageli juhtub neid ka treeningutel, mitte ainult võistlustel. Venitustest, nikastustest või väänamistest taastub korvpallur kiiremini, murdude korral aga kauem. Võistkonna treener peaks olema teadlik antavast esmaabist, kui selline vigastus peaks noorel palluril juhtuma. Igal võistkonnal, spordiklubil peaks olema esmaabi kott, kus leidub külmakott. Kui on juhtunud taoline vigastus, siis oleks külmakott esmatähtis ning tuleks alustada meetmetega, mille lühendiks on RICE (Rest, Ice, Compression, Elevation).
troopilised saared, huvitav ja mitmekülgne ööelu, arheoloogilised paigad, looduspargid, muuseumid, eriline taimestik ning omapärased linnuliigid jm. Turistide seas on tavaliseks tegevuseks saanud mitmetel kursustel osalemine, nt tutvumine Tai köögiga ja budismiga ning loomulikult traditsiooniline Tai massaaz. Tai massaaz sai alguse Indias ning põhineb traditsioonilisel india meditsiinil ja joogal, koosneb massaazist ja venitustest. Tai köök on kogu maailmas tundud oma ürtide ja vürtside rohke ja julge kasutuse poolest. Üks kuulsamaid tai toite on Som Tam (vt joonis 1), mis algselt on pärit küll Tai naaberriigist Laosest, kuid selle erinevad variatsioonid on tavalised ka üle Tai, ning
Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga. Venitusi tuleb teha sageli, soovitatavalt iga päev. Venitada tuleb kindlasti pärast iga pikemat liikumisharrastust või füüsilist tööd (näiteks ka pärast lehtede riisumist, puudelõhkumist või 5 akende pesu). Alustada tuleb 10-sekundilistest venitustest, hiljem teha pikemaid, 30- sekundilisi venitusi ja korrata tsüklit paar korda. Venitusasendis tuleb püüda venida, nii et on tundo n-ö magusat valu venitatava piirkonna lihastes ja kõõlustes. Tasakaalutreening aitab kehal säilitada püstist asendit ja vältida kukkumisi. Parem tasakaal tähendab närvisüsteemi eri struktuuride koostöö ja lihaste koostöö paranemist. Tasakaalu tuleb harjutada mitmel päeval nädalas.Proovida siesta ühel jalal, tõusta varvastele,
-keha raskusjõud -väliste koormuste kaal -inertsijõud (liikumisel) -toereaktsioonid · Survekoormuste mõjul deformeeruvad: -lülisammas -jalavõlvid -tugipinnale lähemal asuvad liigesed - need peavad taluma nii ülakeha survet (raskusjõudu) kui ka liigutustegevusel tekkivat inertsijõudu Tõmbedeformatsioonid · Tõmbedeformatsioone esineb sageli: -lihastes -kõõlustes -sidemetes · Venitustest põhjustatud vigastused (rebendid) moodustavad spordivigastustest suure osa Paindedeformatsioonid · Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena · Sel juhul mõjuvad luudele lihaste kontraktsoonijõud, välise koormuse raskusjõud ja inertsjõud (liikumisel) ning liigestele toereaktsioonid · Löögilise iseloomuga koormused, mis kutsuvad esile paindedeformatsioone on luumurdude peamiseks põhjuseks Väändedeformatsioonid
kroonilisi vigastusi. Järjepidev massaaž võimaldab terapeudil varakult tunnetada, leida ja ravida pehmetes kudedes tekkinud probleemseid kohti, mis võiksid põhjustada vigastusi. 5. Mille poolest on massaaž lihastele kasulik? Massaaži kasulikkus lihaskoele: • vähendab lihasepinget ja -jäikust; • aitab kiiremini paraneda lihaste ülevenitusvigastustest ja liigesesidemete venitustest; • vähendab lihasevalu ja -turset; • parandab liigeste liikuvust; • parandab sportlikku sooritusvõimet; • intensiivistab vereringlust ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiini kinaasi taset. 6. Milliste skeletilihaseprobleemide korral peaks sportlane pidama nõu füsioterapeudiga? • valulikkus ükskõik millises skeletilihaste piirkonnas; • varasem vigastus, millega füsioterapeudi poole pole
Kui sõidukit lohistatakse kokkupõrke tagajärjel sündmuskohalt eemale, mõjub see sõitjatele nii, nagu oleks sõiduk äkki nende alt ära tõmmatud. Kehatüvi surutakse alguses kokkupõrkepoolselt küljelt eemale, kohe seejärel tõmmatakse pea kuklast kaasa. Seejuures mõjuvad lülisamba kaelaosale külgmine fleksioon ja rotatsioon. Kahe jõu kombinatsioon võib põhjustada raskeid lülisamba kaelaosa vigastusi, sidemete venitustest ja rebendeist kuni lülisambalülide murdudeni vastavate neuroloogiliste tagajärgedega. Tuleb silmas pidada, et kokkupõrge võib tekkida ka kõrvuti istuvate sõitjate, peamiselt nende peade ja õlgade vahel, mille tagajärjeks on vastavate kehaosade vigastused. c) Tagant otsasõidul toimunud õnnetus Tagant otsasõidul toimunud õnnetus on liikuva sõiduki (A) otsasõit tema ees seisvale või aeglaselt liikuvale sõidukile (B). Mida suurem on erinevus kahe sõiduki liikumiskiiruse vahel,
annaabi.ee 
