Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamises Motoorsed spinaalrefelksid Sirutusrefleksid Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses.
“raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1.Retseptor – võtab vastu mingi ärrituse, 2.Tunde- e. aferentne neuron – juhib impulsi KNS-i, 3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”, 4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale, 5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi Mõnede refleksikaarte eripärasid: 1.Nn. venitusrefleksid - mille vallandajaks on kõõluse või lihase venitus (näiteks põlvekedra- e. patellaarrefleks) ja mõned vestibulaarrefleksid (keha tasakaalu hoidmisega seotud) koosnevad vaid 4-st osast: retseptor, aferentne neuron, eferentne neuron ja efektor – “keskus” on kiiruse huvides vahelt kadunud. 2.Vegetatiivsed refleksikaared on pikemad: neil on motoorses osas 2 neuronit – keskusest väljub pereganglionaarne neuron, mis annab impulsi vegetatiivses motoorses ganglionis üle järgmisele,
ja kiire väsimuse teke. Kasutusala on lai- eriti kasutatakse haigetel plastilisuse hindamiseks pärast insulti või ravi tulemusena. Lihastoonuse füsioloogiline olemus: * Lihastoonus on minimaalne lihaspinge, mis säilib tahtest sõltumata ja kujutab endst vastu reaktsiooni raskusjõule. Suurim toonus on pead hoidvatel- ja säärelihastes, kuid lamavas asendis pinge väheneb. *Regulatsioon toimub tsentraalse (kallutamisel taha esijäsemete sirutus ja alajäsemete painutus, tekivad venitusrefleksid, mille keskused paiknevad ajutüves- neli tuuma) ja perifeerse (lihase perifeerne komponent on koeturgor) mehanismi kaudu. *Koeturgor on lihaspinge, mida mõjutavad rakusisesed protsessid ja ainevahetusprotsessid. Hüpertroofia suurendab ja atroofia vähendab seda. Lihaskiudude aktivisatsiooni potensiaalide registreerimise põhimõtted:* bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse
Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Joonis: 29. Lihaste refleksid Motoorsed sopinaalrefleksid : -venitusrefleksid. Skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne põlverefleks. -Painutusrefleks- tekib jäsemete naharetseptorite ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusegaärrituskoldest eemaldamises. Sirutusrefleksid: -Tõukerefleks- tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga , väljendb alajäsemete reflektrooses sirutuses. -Ristsirutusrefleks- üla või alajäsemete painutusega kaasneb kontraletaarsete jäsemete sirutujalihaste toonuse tõus. 30
*eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid lihased, näärmed jne. Tingimatu refleks: *NSi juhitav kiire kohanemisreaktsioon vastuseks väliskeskkonnas või organismis eneses aset leidnud ajutist laadi järskudele muutustele *alati ühesugusena ilmnev reaktsioon ühele ja samale ärritajale *nende närvimehhanismid on pärilikud Lihasrefleksid: *venitusrefleksid käivituvad vastuseks lihase venitusele(sirutusrefleksid) *naharefleksid käivituvad vastuseks naha retseptorite ärritusele(painutus ja eemaletõmbumisrefleks) Imikurefleksid: astumis, haaramis, imemis, tallarefleks Asendi ja astumisrefleksid: *asendirefleksid säilitavad keha tasakaalu ja asendit *astumisrefleksid säilitavad keha tasakaalu kõnnil ja jooksmisel Tingitud refleks: *kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne akt, tegutsemis-või käitumisviis
Seda refleksitüüpi nimetatakse tavaliselt venitusrefleksiks, sest selle võib esile kutsuda ükskõik millisest vöötlihasest, kui lihast mingilgi moel venitada. Lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Venitusrefleksil on suur tähtsus lihaste normaalses talitluses. Lihasekäävidest lähevad venituse ajal seljaajju impulsid, mis põhjustavad monosünaptilise refleksikaare kaudu kontraktsiooni samades lihastes. Mida tugevam venitus, seda enam motorseid ühikuid kontraheerub. Venitusrefleksid on kõige paremini arenenud asendilihastes. Nt. achilleuse refleks Painutusrefleksid ehk eemaletõmbumisrefleksid on kaitserefleksid. Astudes naelale või sõrmega kuuma eset puudutades tõmbub jäse valu tekitavast kohast keha lähedale juba enne, kui liigutus teadvustub. Refleksikaar on polüsünaptiline. Liigutus jätkub mõni sekund pärast ärrituse lõppu. Kui ärriti on piisavalt tugev, kaasub refleksiga vähem kui poole sekundi pärast vastasjäseme sirutus