väiksemas osas on tehtud lihasjõu abil, mis on kombineeritud välisabiga. 17) Venitusharjutused füsioteraapias, meetodid, lihase kaitsereflekside ülesanne venitusel, reeglid venitusel Meetodid- Aktiivne venitus, passiivne venitus, staatiline venitus, dünaamiline venitus, pingutus-lõdvestus-venitus (PLV), PNF venitusmeetod, ballistiline venitus. Kaitsereflekside ülesanne- kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Reeglid venitusel- Enne venitust soojendus-ja lõdvestusharjutused. Venitusasend olgu mugav. Venita valupiirini. Keskendu korraga venitama üle ühe liigese kulgevaid liigutusi. Keskendu rütmilisele hingamisele ja venituse tundmisele lihases. Hoidu järskudest ja kiiretest liigutustest. Mittehaaratud lihased olgu lõdvad. 18) Teraapiapalli kasutamine füsioteraapias Kasutatakse neuroloogias, ortopeedias, günekoloogias ja sünnitusabis, pediaatrias, geriaatrias. Klassifikatsioon- tasakaaluharjutused, koordinatsiooniharjutused, rütmiharjutused, aeroobsed
7 6) Kui lihased on juba natukene venitades väga valusad, siis targem jätta venitamata. 7) Venitamise järjekord: agonist ning seejärel antagonist. Venituste sooritamine: Venitusharjutuste sooritamisel on 2 põhilist faasi. I faas Venitusasendi sissevõtmine ning kerge pinge tunne lihases. Hoida seda asendit 10-20 sekundit (kuni pinge taandub). Seejärel tulla asendist välja. II faas Võtta uuesti sama venitusasend sisse, kuid seekord juba suurema ulatusega, et oleks venitatavas lihases suurem pinge. Hoida samuti asendit 10-20 sekundit, kuni pinge kaob. Kui juhtub, et pinge ei kao, siis vähendada venitusamplituudi. Üleminek I faasist teise võib olla ka järkjärguline ei tulda harjutusest täielikult välja vaid lihtsalt suurendatakse pärast esialgse pinge kadumist venitusastet. Näidisvenitusharjutused: Reie eesmine külg ja vaagnavööde 1. Selililamang, üks jalg põlvest kõverdatud
sellel on oluline osa spordivigastuste ärahoidmisel ja ravis. Stretching on väga paljudes keeltes kasutatav üldmõiste venitustoimelistele harjutustele. Kitsamas mõistes kujutab stretching staatilist venitusharjutuste süsteemi. Stretching kujutab endast aeglast (ligikaudu 5 sek) venitusasendi sissevõtmist ning järgnevat staatilist asendi hoidmist (10–60 sek). Venitusharjutusi tehakse tehniliselt õigesti, kui suudetakse olla lõdvestunud olekus ja keskendutakse venitatavale lihasele. Venitusasend võetakse aeglaselt ja seejärel püsitakse asendis valu tundmata ja rahulikult hingates. Venitusharjutusi on efektiivsem sooritada mitme astmena. Venitusharjutuste esimene faas on kerge venitus: • kestus 10–15 sekundit; • lihast aeglaselt venitades tekib ühel momendil mõõdukas pinge; • lõdvestav väljahingamine aitab lihaspinget vähendada; • lihaspinge püsimisel vähendatakse venituse amplituudi; • eesmärgiks on tunnetada mõnusat lihaspinget valu tundmata.
Koostada ise enda treeningplaan. Allikas : Liigumis harrastus elustiiliks Eesti Tervisespordi ühenduse väljaanne Venitusharjutused · Venita ainult sooju lihaseid . · Vahetult enne ja pärast treeningut ära lihtasied venita sest enne treeningut segab see kordinatsiooni ja plahvatusliku jõu tekitamist , pärast treeningut võid väsinud lihtaslt lihtsalt vigastada . · Vali võimalikult mugav ning lõdvestav venitusasend · Proovi painutades või pöörates leida sobiv asend ja keskenud venitades õigele lihasele . · Vaid regulaarselt venitamisega tegeledes õpid sellest lugupidama · Venitus harjutused ei tohi olla valusad vaid peavad olema alati mõnusad · Kui venitus harjutis tehes tunned valu on midagi valesti Venitus meetodid Aktiivne venitamine : oma lihastööl põhinev venitamine kõige lihtsam venitus meetod. Sportlase puhul kõige tavalisem venitus .
reie tagumised lihased). • Venitada võimalikult lõdvestunud lihast. • Hoiduda valust- valu näitab, et midagi on valesti. • Kunagi ei tohi ületada valuläve. • Vältida vääraid ja äärmuslikke piirasendeid. • Venitustreening pole võistlus kaaslasega. • Keskenduda korraga ühele lihasele. • Venituse tugevus peab venituse jooksul tõusma- kuid äkilisi ja järske liigutusi ei tohi teha. • Venitusasend tuleb sisse võtta aeglaselt ja seejärel hoida asendit. • Õieti õpitakse venitama regulaarselt venitades. 110 7. Vetelpääste Sõudmine on spordiala, mida harrastatakse veekogul ja veekogu ääres, seega vetelpääste oskus on treeneril väga tähtis. Käesolevas peatükis on kasutatud Eesti Vetelpääste Seltsi materjale (http://www.evp.ee), kus on võimalik täpsemalt lugeda vetelpääste materjale. Lastega laagris
annaabi.ee 
