keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelase linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal.
Adam Johann von Krusenstern sündis 19. 11. 1770. ja tema elutee lõppes kahjuks Kiltsis 04. 09. 1846 Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas. · Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. ·Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal aastal VeneRootsi sõtta. · Aastail 1793 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Krusensterni ümbermaailmareis Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja
· Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse Pearaharahutused, Puuaiasõda · Puhkesid 1784 a. peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist · Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist · Paljudes mõisates jäeti tööle minemata · Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad · Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel · Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega VeneRootsi sõda (1788 1790) · Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad · Esimene katse 1741 1743 lõppes Rootsi uute alade kaotusega Soomes · 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga · Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. · 1790
a Ordulinnus ehitati 1252.aastal eestlaste Tarvanpea linnuse kohale. Arvatakse, et selle nimi Wesenbergh tuleneb alamsaksa sõnast wesent, mis tähendab tarvast. Panga pank Panga (Mustjala) pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 16561658 kestnud VeneRootsi sõja Norra allikad Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati
1632 avati pidulikult ülikool mida nim. Academia Gustavianaks. Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: arsti, juura, filosoofia ja usu. Kokku kestis õpiaeg 9 aastat, sissesaamiseks ei pidanud eelnevalt lõpetama kindlat kooli, õpiti üle kogu Euroopa ladina keeles. Põhilised õppevormid olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal VeneRootsi sõjas, viidi üle Tallinna kuid tegevus soikus. 1690 avati uuesti, linna seisund vilets, viidi üle Pärnu 1699. Koos Pärnu kapituleerumisega 1710 lõpetas töö ka ülikool. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html http://www.hot.ee/pcr/Ekr.doc http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta2008132547.pdf http://209.85.229.132/search? q=cache:FLkR99Rs3H8J:www.hot.ee/pcr/Ekr.doc+haridus+ja+kirjaoskus+rootsi+
· Kõrgem sisuline haridus: usu, õigusja arstiteaduskonnas Tartu Ülikool Tartu ülikool · Üliõpilaseks saamisel polnud vaja lõpetada kindlat kooli · 1417aastased üliõpilased olid võrdlemisi tavalised · Uute õpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline tseremoonia · Põhivormid loengud ja dispuudid · Stipendium · Õppis rootslasi, soomlasi ja sakslasi Tartu Ülikool · Ülikool tegutses esialgu kuni Tartus linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. aastal · 1.juulil 1661. a Kärde rahu (VR sõda) · Sõja eest pagenenud professorid ja üliõpilased jätkasid Tallinnas õppetööd · 1690. a Tartu Ülikooli taasavamine · 1699. a kolis TÜ Pärnu · 1710. a TÜ, Pärnu kapituleerumisega Vene vägede eest, lõpetas töö augustis Põhjasõja eel · Poola · Taani · Venemaa · Venemaa ja Poola suhted head · Rootsi liitlased Inglismaa, Pranstusmaa ja
toimus juba 17. sajandil, vaid Vene piiri ääres jäid püsima üksikud vene külad, sealhulgas ka Peipsi rannikul hoolimata võõraste märgatavast sissevoolust, kasvas pärast sõdade lõppu eestlaste arv suhteliselt kiiresti, uute perekondade loomiseks polnud takistusi, sest vaba maad oli küllalt, oma talu said ka senised vabadikud, kellest osa lausa sunniti mõisnike poolt talu pidama, soodsad olud tagasid ka suure sündimuse (mõningaid tagasilööke tingisid VeneRootsi sõjasündmused aastatel 16561658, 1657. a katk jms) ja 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 tuhande inimese Karl IX talurahva poliitika: tahtis kaotada pärisorjust, aga see jäi elluviimata (vt õpik lk 103) kuna rahvaarv oli sõdade käigus vähenenud, kasvas teokoormiste hulk talurahva olukord aadlivõimu ajal: läänistamiste tõttu vähenes riigimaade osa ja talurahva olukord halvenes veelgi
Oli 4 teaduskonda- folosoofia-, usu-, õiguse-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli kokku 9aastat. Ladina keeles toimus õpe. Õpima asuti noorelt isegi 10a. o Õpitööde põhivormisks oli loengud ja dispuudid, esinemis ja vaidlus oskusese arendamine. o Tartu ülikoolis õppis ka hulganiselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. o Ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656aastal. 1690a avati ülikool taas, kuid 1699a kolis see Pärnu. (tegevus lõpetati 1710) LÄÄNEMEREMAAD SÕJA EEL o Rootsi kuningriik oli 17saj II poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri on Rootsimaa sisemereks saanud. o Poola, Taani ja Venemaa olid rootsi ülevõimu vastu, nad kõik pretendreerisid rootsi valdustele. o Poola ja Vene suhtes olid paranenud. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksa-Romma keiseriik olid
annaabi.ee 
