1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas 1988 suvi Laulev Revolutsioon (Eestimaa laul) avaldada survet ENSV juhtidele:seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid) 1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse
16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30
kõhklemata selle õigsuses.Ma olen kuulnud inimeste seas ütlust:kui lehes kirjutatakse, siis peab ka tõsi olema.Kapitalistlik meedia ja poliitikud on varmad seda ära kasutama.Inimesed peaksid kõhklema lugude usaldusväärsuses, mitte neid pimesi usaldama. Meedia kajastused on eestlaste ja venelaste vahel tekitanud pingelised suhted.Eestis elavad vene rahvusest inimesed on vägagi sõltuvad kodumaa meediast.Sealses ajakirjanduses kajastatakse venemeelseid vaateid.Juhul kui ka ajakirjanik ise ka kajastab seda venemeeleslt, siis jääbki Eestist mulje kui venelaste vaenlane.Kas nende seisukohad on valed või on asi selles, et igaüks näeb asja oma mätta otsast?.Samasugune vastasseis oli ka Tammsaare romaanis"Tõde ja Õigus" Andrese ja Pearu vahel.Mõlemad uskusid, et neil on õigus.Tegelikkuesesnäevad mõlemad tõde enda vaatenurgast ja samamoodi ka meie-eestlased ja venelased
21. Juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (lühend ENSV). Eestlastel polnud võimalust valida okupatsiooni ja iseseisvuse vahel kuna Esti alistus Nõukogude liidule hääletult, ilma vastu hakkamata. Eestlastel oli valida kolm armee vahel, kuhu sõdima minna. Nõukogude Liidu poolt mobiliseeriti Eesti mehed Punaarmeese, mis toimus sunniviisiliselt, kuna eestlased ei tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest. Oli ka venemeelseid inimesi, kes astusid ise hävituspataljonidesse. Punaarmees sõdis üle 20 000-de eestlase. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustati Punaarmee 22. Territoriaalne laskurkorpus. Osade eestlase saatuse määras peamiselt elukoht ja vanud, kuna peamiselt mobiliseeriti mehi Põhja Eestist. Saksa armeesse mindi algul vabatahtlikult, sest taheti kättemaksta ning sõdida Nõukogude Liidu vastu. Hiljem läks Saksamaa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile. Saksa
suurem. Märtri kuju tekitamine – miks oli see vajalik? Dmitri Ganin, üks mässu korraldajatest ja põhiline provokaator, suri haiglas pronksiöö sündmuste tagajärel. Venemaa tegi Dmitrist märtri Eesti riigi mahategemiseks ja oma riigi maine ning toetajate tõstmiseks. Vajati tuge, Eesti ja Venemaa vahel olid tõsiselt pingelised suhted. Dmitri suri tegelikult omaenda kaaslaste süü läbi. Venemaa valitsus üritas Eestis viibivaid venemeelseid inimesi üles ärritada, tekitada rohkem kahju. Samas ka enda võimu kodumaal suurendada. Miks politei ei takistanud rüüstamisi kesklinnas? Eestlasi ajas see äärmiselt vihaseks. Venelastele meeldis see, kuid tekitas arvatavasti ka segadust. Tegemist võis olla valitsuse käsuga eemale hoida, et Vene riigil poleks põhjust Eestit rünnata. Samas võis see olla mõlema valitsuse mingisugune kokkulepe. Pronksiöö sündmustes on süüdi mõlemad osapooled. Tegid vigu nii
* hakkasid venestamise ajal rääkima ,,heast keisrist" (Jakobson küll pisut entusiastlikumalt) 9. Grenzstein (Olevik), Kõrv (Valgus) ning Hermann ja Tõnisson (Postimees) kui omavahelise sõnasõja kandjad venestamisperioodil. Leida seoseid kommertsialiseerumisega (ajakirjandusturu teke). * Olevik konservatiivne. Naiste õigused, emakeelse hariduse edendamine, ühtne kirjakeel. Õigustab venemeelseid reforme, vastandub baltisakslastele. * Valgus * Postimees venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama. 10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?). Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta
kõik see tõi kaasa kirjaoskuse languse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust Suhtumine venestuspoliitikasse: kaks seltskonda: tuleb minna kaasa, sest see on ainuke võimalus osaleda avalikus elus Jakob Kõrv ja tema ajaleht Valgus 1893. a läks Grenzstein ja tema leht Olevik venestuse teele, idee: tuleb kasutada venestust saksalastele viimase hoobi andmiseks, Olevik propageeris venemeelseid vaateid osa Jakobsoni pooldajaid teine osa haritlasi leidis, et tuleb vaikselt arendata edasi eesti kultuuri loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis 1884. a õnnistas oma lipu Otepää kirikus pastor Villem Reiman vaimsuse idee 1888. a algas Hurda juhitud rahvaluule suurkogumine 1883. a alustas tööd Hugo Treffneri gümnaasium, selle kaudu said eesti poisid minna ülikooli Reimani ja Grenzsteini juhtimisel sai alguse karskusseltside loomine ainus lubatud seltsi liik
annaabi.ee 
