..................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad
Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm P
Map- Kee 9. 1. 2. 3. 4. B 5. P 6. 7. 8. 9. . , 17075200 2. 4000 , 10000 . - , -- , , , , - -- , -- , , , , . : , , , - , -- , , , -- , -- . : -- - ( 100 ), , , , , , ; -- , , . : , ; , . . 1. 2. , : · 1, 2, 3, 4 5 -- ; · 7 -- ; · 23 -- ; · 8 -- ; · 1 -- ; · 9 -- ; · 12 -- ; · 4 -- . B · · P P , P. O 7. 2008. , . . -- (5642 ), . ( ) , , , . . -- - -- 5410 . -- -- (4416 ) -- , - . : 160, -- 82%, -- 3,8%, -- 3%, -- 1,2 %, , , . - : , , , , , , . -- (10,4 . ). : - (4,7 . ), (1,43 . ). (1,36 . ), (1,27 . ), (1,17 . ), 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS.....
1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V 248 119 87,5 1 248 119 87,5 248 119 87,5 4916 2582,3 1904 249 119 87,5 2 249 119 87,5 249 118,5 87,5 4918 2589,08125 1900
• Ülemjooksul vabaneb jõgi jääkattest varem, suurvesi on aprillis • Põhjaosas on jõe alamjooks jäätunud ja takistab veemassi edasiliikumist, tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti niisutamiseks, joogiveeks ja kalapüügiks • ( seal on umbes üle 50 kalaliigi) Novosibirsk • Obi kaldal asub elanike arvult Venemaa suuremate linnade hulka kuuluv Novosibirsk. • Siberi raudtee ületab Obi jõge (see on maailma pikim raudteeliin) • Novosibirskis on Obile rajatud veehoidla ja hüdroelektrijaam
Time Channel Juhtivus jrk nr aeg k second 1 mikrosek 1 t + 2,36 aeg ln 0 0,648 3240 2 2,358333 1320 7,185387 8 0,652 3260 3 2,491667 1300 7,17012 0,266521 16 0,663 3315 4 2,625 1245 7,126891 0,269451 24 0,672 3360 5 2,758333 1200 7,090077 0,269773 32 0,681 3405 6 2,891667 1155 7,051856 0,270551 40 0,689 3445 7 3,025 1115 7,01661 0,270278 48 0,698 3490 8 3,158333 1070 6,975414 0,271911 56 0,706 3530 9 3,291667 1030 6,937314 0,272472 64 0,713 3565 10 3,425 995 6,902743 0,271958 72 0,721 3605
LABORATOORNE TÖÖ NR 2. Koordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata 1. laboratoorses töös märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Leidsin koordinaadid juhendi abil. Geodeetiliste koordinaatide puhul tegin ristkorrutised (nt , ), seejuures korrutades 60’’ kaardilt mõõdetud joone pikkusega. Tulemused ja näidisarvutused on tabelis 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B (põhjalaius) L (idapikkus) X Y 137 59°20’+6’’=59°20’6’’ 25°30’+1’15’’= 25°31’15’’ 6575+3,350=6578,350 585+0,1575=586, 575 138 59°20’32’’ 25°34’47’’ 6579,200 589,825 139 59°20’-1’13’’= 25°34’9’’
Kõik kommentaarid