Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venemaa jõed (Реки России) (0)

3 HALB
Punktid


Реки России


В России свыше 2,5 млн. рек. Реки в России традиционно играли огромную роль — не только как транспортные пути, но и как трассы заселения и хозяйственного освоения новых территорий. Они принадлежать к бассейнам трех океанов:
  • Северного Ледовитого океан
  • Тихий океан
  • Атлантический океан

Около 2/3 площади России относится к бассейну Северного Ледовитого океану. Туда принадлежать такие крупные реки, как Обь, Енисей и Лена. В своем верхнем течении это типично горные реки.
Около 4/5 остальной территории России приходится на бассейн Тихого океана. Среди впадающих в этот океан наиболее крупными являются Амур и Анадырь. Большинство рек бассейна Тихого океана имеют меньшую протяженность и отличаются большей скоростью течения.
Около 5% территории страны приходится на бассейн Атлантического океана. Для рек этого бассейна характерен равнинный течения. Среди них наибольшую длину имеет река Дон.
Река Волга находиться Европейской части России, она из крупнейших рек на Земле и самая длинная река в Европе. Длина- 3530 км. Волга впадает в Каспийское море. Бассейн Волги занимает около 1/3 Европейской территории России и простирается от Валдайской и Среднерусской возвышенностей на западе до Урала на востоке. Исток Волги — ключ у деревни Волговерховье в Тверской области. Волга принимает около 200 притоков. Название «Волга» идёт из финского языка и означает «светлая».
Енисей и Обь- самые длинные реки в Азии. Река Енисей- в Сибире. Длина- 3487 км. Впадает в Северный Ледовитый океан. Река Обь —в Западной Сибире. Длина Оби от слияния 3650 км (от истока Иртыша 5410 км). На севере река впадает в Карское море.
Густота речной сети на территории России зависит от многих природных условий, таких, как рельеф, клима и растительность. Рельеф влияет на характер течения. Большинство крупных рек страны имеют равнинный характер, долины их широки, уклон рек мал, течение медленное. Реки, протекающие в горах, имеют узкие долины и бурное течение, большой уклон.
Наибольший сток характерен для рек, протекающих в горных областях, и для рек, протекающих на севере Восточно-европейской равнины. Что касается характера питания, то большинство рек России имеют смешанное питание (снеговое, дождевое и питание грунтовыми водами), хотя в большинстве районов преобладает снеговое питание (нередко свыше 50% стока). Реки с летним половодьем, связанным с таянием ледников, выпадением садков и поздним таянием снега в горах, характерны для гор Прибайкалья, Забайкалья, Камчатки, высокогорных районов Кавказа, Алтая и Северо-восточной Сибири. Летние паводки характерны и для рек Дальнего Востока, где климат муссонный: во время летних дождей проходит половодье на Амуре и его притоках. Своегобразен климат рек Якутии: небольшой снежный покров весной не тает, а испаряется, и весеннее половодье выражено слабо. Летом же в период дождей по рекам проходят сильные паводки. Сильные дожди, дружное таяние снега могут привести к стихийным бедствиям - наводнениям. Частые и сильные наводнения бывают на реках Дальнего Востока.
Я видел только одну русскую реку - река Москва. Эта была большая и благородная. Реки - русское богатство. От реки зависят отрасли экономикии: туризм, транспорт, рыболовство и гидроэлектростанция.
Venemaa jõed-Реки России #1 Venemaa jõed-Реки России #2 Venemaa jõed-Реки России #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ülo Laud Õppematerjali autor
Venemaa jõgedest kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Siberi loodus-referaat
19
docx

Siberi loodus (referaat)

..................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad

Geograafia
Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus
3
ods

Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus

Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm P

Ehituskonstruktsioonid
Referaat venemaast venekeeles
12
odt

Referaat venemaast venekeeles

Map- Kee 9. 1. 2. 3. 4. B 5. P 6. 7. 8. 9. . , 17075200 2. 4000 , 10000 . - , -- , , , , - -- , -- , , , , . : , , , - , -- , , , -- , -- . : -- - ( 100 ), , , , , , ; -- , , . : , ; , . . 1. 2. , : · 1, 2, 3, 4 5 -- ; · 7 -- ; · 23 -- ; · 8 -- ; · 1 -- ; · 9 -- ; · 12 -- ; · 4 -- . B · · P P , P. O 7. 2008. , . . -- (5642 ), . ( ) , , , . . -- - -- 5410 . -- -- (4416 ) -- , - . : 160, -- 82%, -- 3,8%, -- 3%, -- 1,2 %, , , . - : , , , , , , . -- (10,4 . ). : - (4,7 . ), (1,43 . ). (1,36 . ), (1,27 . ), (1,17 . ), 1

Vene keel
Venemaa
11
docx

Venemaa

TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS.....

Geograafia
Ehitusmaterjalide praks nr 6
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V 248 119 87,5 1 248 119 87,5 248 119 87,5 4916 2582,3 1904 249 119 87,5 2 249 119 87,5 249 118,5 87,5 4918 2589,08125 1900

Ehitusmaterjalid
Nimetu
14
pptx

Nimetu

• Ülemjooksul vabaneb jõgi jääkattest varem, suurvesi on aprillis • Põhjaosas on jõe alamjooks jäätunud ja takistab veemassi edasiliikumist, tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti niisutamiseks, joogiveeks ja kalapüügiks • ( seal on umbes üle 50 kalaliigi) Novosibirsk • Obi kaldal asub elanike arvult Venemaa suuremate linnade hulka kuuluv Novosibirsk. • Siberi raudtee ületab Obi jõge (see on maailma pikim raudteeliin) • Novosibirskis on Obile rajatud veehoidla ja hüdroelektrijaam

Geograafia
Kolloidkeemia praktikum
12
xlsx

Kolloidkeemia praktikum

Time Channel Juhtivus jrk nr aeg k second 1 mikrosek 1 t + 2,36 aeg ln 0 0,648 3240 2 2,358333 1320 7,185387 8 0,652 3260 3 2,491667 1300 7,17012 0,266521 16 0,663 3315 4 2,625 1245 7,126891 0,269451 24 0,672 3360 5 2,758333 1200 7,090077 0,269773 32 0,681 3405 6 2,891667 1155 7,051856 0,270551 40 0,689 3445 7 3,025 1115 7,01661 0,270278 48 0,698 3490 8 3,158333 1070 6,975414 0,271911 56 0,706 3530 9 3,291667 1030 6,937314 0,272472 64 0,713 3565 10 3,425 995 6,902743 0,271958 72 0,721 3605

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Geodeesia I laboratoorne töö nr 2 koordinaatide määramine
1
pdf

Geodeesia I laboratoorne töö nr 2 koordinaatide määramine

LABORATOORNE TÖÖ NR 2. Koordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata 1. laboratoorses töös märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Leidsin koordinaadid juhendi abil. Geodeetiliste koordinaatide puhul tegin ristkorrutised (nt , ), seejuures korrutades 60’’ kaardilt mõõdetud joone pikkusega. Tulemused ja näidisarvutused on tabelis 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B (põhjalaius) L (idapikkus) X Y 137 59°20’+6’’=59°20’6’’ 25°30’+1’15’’= 25°31’15’’ 6575+3,350=6578,350 585+0,1575=586, 575 138 59°20’32’’ 25°34’47’’ 6579,200 589,825 139 59°20’-1’13’’= 25°34’9’’

Geodeesia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun