ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib olla tahtus Bonifazio tagasi saada ka oma venna Montferrati Konradi kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser Manuel I Komnenose tütrega, kuid 1190. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyras, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu 1182 oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav. Pealegi olid Veneetsial Egiptusega head kaubandussuhted, mistõttu nad ei olnud Aijubiidide riigi ründamisest huvitatud.
lisaks suurepärane sõjamees. Olla veel räägitud, et rüütliks lõi ta üks Prantsuse aadlik, justkui oleks olnud tegu kristliku sõjamehega. 5. Neljas ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Neljas ristisõda toimus 1202-1204. See oli viimane suur ristisõda, otseseks juhiks oli Rooma paavst. Põhjuseks püha maa ning osaliselt ka Konstantinoopoli vallutamine, kuna see linn tõrkus Rooma kiriku vastu ja oli ennast vihaaluseks teinud. Sõdijate sõjavägi kaldus tänu veneetslastele (raha saamine ning osalt ka selleks, et Bütsants pidas tänu oma suurele laevastikule kogu merd enda omaks) teelt kõrvale ning vallutas Konstantinoopoli. Linna laastamine oli julm ja uhkele Bütsantsile hukatuslik. Uhked majad laastati, sealt leiti kulda, hõbedat, säravaid kalliskive ja kalleid rõivaid, ülikülluses hinnalisi kaupu, nii et laastajad said ühe silmapilguga vaestest tulnukatest rikasteks kodanikeks. Pärast
midagi sokeerivat. Samas tahtis ta nagu Tintoretto maalida religioosse sisuga liikumist ja põnevust täis juhtumisi, mida uskus toimunud olevat. El Greco- fantastiliselt hea ja omapärane kunstnik suri aastal 1614 ning ta maeti aadlikule kohaste auavaldustega. 4 Looming El Greco kunsti lähtealused on mitmekesised. Ta võlgneb suure tänu veneetslastele, kuna just tänu neile kujunes tema peamiseks väljendusvaheniks värv. Samas on ta tugevalt mõjutatud ka itaalia manerismist ning just tema andis maneristlikule vormikäsitlusele niivõrd sisutiheda ilmekuse. Niisiis ongi El Greco nii manerist kui ka osaliselt renessansi ja baroki kunstnik. Ja veel on ta mõjutusi saanud Bütsantsi pühakupiltidest ja seinamaalidest, mida ta lapsepõlves oma kodumaal nägi. El Greco maalikunst on kohati isegi haiglaselt meelierutav. Tema maalides avaldub see
Erinevalt renessansstraditsioonidest asetab kompositsiooni raskuspunkti pildi servale. Kompositsioon muutub diagonaalseks. Tööde meeleolu on sünge ja kosmiline, seda rõhutab valguse rahutu käsitlus ja tume koloriit. Alates a. 1577 võttis tintoretto koos Veronesega osa Veneetsia Doodzide palee kaunistamisest. Usulise ja allegoorilise laadiga kompositsioonid. Paolo Caliari ehk VERONESE (1525-1588) Vastandina veneetslastele on Veronese tööd hõbehalli koloriidiga. Veneetsia kunstile iseloomulik toredus ja pidulikkus on tema maalides kõige järjekindlama väljenduse leidnud. Veronesele on omased suurepärase ruumitunnetusega teostatud kompositsioonid, dekoratiivne joonekäsitlus, värvide kergus, segus ja heledus. Väga uhked on Veronese maalid Veneetsia Doodzide palees, tuntuim on kolossaalne ,,Veneetsia triumf". tegelt täiesti ilge töö:(
● Erinevalt renessansstraditsioonidest asetab kompositsiooni raskuspunkti pildi servale. ● Kompositsioon muutub diagonaalseks. ● Tööde meeleolu on sünge ja kosmiline, seda rõhutab valguse rahutu käsitlus ja tume koloriit. ● Alates a. 1577 võttis tintoretto koos Veronesega osa Veneetsia Doodžide palee kaunistamisest. Usulise ja allegoorilise laadiga kompositsioonid. ● Paolo Caliari ehk VERONESE (1525-1588) ● Vastandina veneetslastele on Veronese tööd hõbehalli koloriidiga. Veneetsia kunstile iseloomulik toredus ja pidulikkus on tema maalides kõige järjekindlama väljenduse leidnud. 28 ● Veronesele on omased suurepärase ruumitunnetusega teostatud kompositsioonid, dekoratiivne joonekäsitlus, värvide kergus, segus ja heledus. ● Väga uhked on Veronese maalid Veneetsia Doodžide palees, tuntuim on kolossaalne
annaabi.ee 
