"Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inimest pärast surma,
aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyras, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu 1182 oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav. Pealegi olid Veneetsial Egiptusega head kaubandussuhted, mistõttu nad ei olnud Aijubiidide riigi ründamisest huvitatud. Ristisõdijatele oli kaaskristlaste ründamine vastumeelt, kuid vaimulikud veensid neid, et õigeusulised bütsantslased on muslimite järel suurim vaenlane. Bütsants oli Kolmanda ristisõja ajal olnud Saladini liitlane, ja Teise ristisõja ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud, nii et neid tuli karistada.
teksti lugematagi aru saada selle peatüki olulisemast sõnavarast. Lihtsa keele reegleid järgitakse ka sisseelamisaja andmisega, mõiste tuuakse sisse alles hiljem. See seletatakse lahti nii tekstis endas (2) kui ka peatüki alguses olevas mõistekastikeses (1), mis viitab peatüki olulisematele omandatavatele mõistetele. Seega on uusi sõnu tekstis korduvalt kasutatud, soodustades nende parema omandamise, meeldejätmise ja arusaamise. Näide 2. (1) Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. (2) Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal Lääne-Euroopas Kasutatud on rindlauset, mis lihtsa keele reeglite kohaselt on kahest võimalikust variandist parem lahendus. Põimlauset on raskem mõista kui rindlauset, sest põimlause tuleb tervikuna meelde jätta, enne
vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei asu mere ääres vaid jõgede suuetes). Madalmaades kohtusid Lääne- ja Põhjamerede kaubad, sinna suubus Reini jõgi ja tee Saksamaale, kust sai edasi liikuda mööda Doonaud. Inglismaal kaubanduses olulist rolli polnud see tekkis alles uusajal. Nad vedasid välja peamiselt villa, aga ka tina
Sealsed linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja saanud iseseisvateks linnriikideks. Neis edenes kaubandus ja käsitöö, tekkisid suured ning rikkad pangad, arenes rahamajandus. Vanad kaubalinnad Veneetsia ja Genova rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Sealsed kaupmehed vedasid omalaevadel Idamaa kaupu araabia maadest ja Bütsantsist oma kodusdamasse, kust need maismaad mööda Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse edasi toimetati. Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Hoolitseti ka heade suhete eest Idamaade ja Bütsantsi valitsejatega. Sisemaal olid suuremad ja tähtsamad linnad Milano ja Firenze, kus kaubanduse kõrval mängis olulist rolli ka käsitöö, eriti riidetootmine. Selles osas olid Põhja-Itaalia linnad Euroopas kindlalt esimeste seas. Rahamajandus edenes kiiresti Firenzes, mis sai kuulsaks oma pankadega
annaabi.ee 
