jõulude ajal ja ka seekord ei saanud seda traditsiooni vahele jätta. Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi millegi pärast kõige rohkem kõrvu kõlama ja oli väga hea. Ka teised laulud meeldisid mulle konsterdil, seal esitati lisaks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia,
nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma. Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus. XI. Peatüki alguses on mingi munk Vendt'i lugu armastusest.(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem. XII. Kellegi Munk Vendt'i 2 juttu jälle
ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma. Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus. XI.Peatüki alguses on mingi munk Vendt'i lugu armastusest.(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem. XII.Kellegi Munk Vendt'i 2 juttu jälle
9 Märkimisväärne osa mõisatest jäi ka varemetesse. Karistussalkade terror 24. dets. kogu Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgne. Balti kubermangud kuulutati avaliku ülestõusu piirkonnaks, on vaja rakendada erakorralisi abinõusid. Asutati Balti kindralkubermang. Kehtestati piiramatu sõjalis-poliitiline diktatuur ja terror. 8 spetsiaalset karistussalka, neist nelja eesotsas kindralid (Orlov, Meinard, Vendt, Bezobrazov) Erinevad väeliigid ja sõjatehnika (19 000 meest) Kubermangud jaotati osadeks, kuhu saadeti väiksemad salgad. Leebus on hukkamõistetav. Erilist karmust, isegi hävitada talusid. Karistussalkade eriline tegutsemine 1905 detsembris ja 1906 jaanuaris. Kindral Bezobrazov Põhja-Eestis, karistussalkade üldjuht! Tema enda väitel lasi tema karistussalk maha 22 inimest ja ihunuhtlust sai 333 inimest; tagaselja mõisteti surma umbes paarkümmend inimest
Oli enda väitel 1940 saanud Pätsilt ülesande pidada Saksa võimudega läbirääkimisi nõukogude okupatsiooni alla sattunud Eesti tuleviku suhtes Eesti Vabastamise Komitee Helsingis 15. IX 1941 EOV ametlik moodustamine (volitus EOV juhtidele) Siseküsimused – Oskar Angelus (1892–1979; oli 1923–1940 Eesti siseministeeriumi ametnik, viimati üldosakonna direktor) Majandus ja transport – Alfred Vendt (1902–1986; 1936–1940 Eesti majandusministeeriumi kaubandusosakonna vanem-kaubandusinspektor) Sotsiaalküsimused – Otto Leesment (1908–1979; oli 1936–1940 vandeadvokaat Tallinnas, 1940–1941 advokaat Valgas) Põllumajandus – Hans Saar (1893–1983; 1934–1940 AS Eesti Kunstsarvetehased vabrikujuhataja, 1936–1938 vapside liikumises osalemise pärast vangis)