Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale
Meeme teadis öelda, et pole olemas sõnajalaõit, kuid on siiski võti, mis tuleb ise õige inimese kätte, kui selleks vastav aeg on, ta jätkas veinijoomist ja poisid läksid koju 6. - Meeme sõnadele mõeldes hakkas Leemet tasahaaval neid mõistma ja uskuma, et võtmeks on Meeme kingitud sõrmus nahkses kotis, kuna selle saamine oli väga kummaline ja seda sõrmust ei hoitud nii nagu teisi ehteid - samas võis Meeme puhul tegemist olla vintis inimese vembuga ja Leemet hakkas onult tema kohta pärima, selgus, et Meeme oli kunagi olnud tark ja vapper sõdur, keda keegi kuulata ei tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks
mõju avaldanud ka karneval. Karnevali ülesannete hulka kuulus ju ka traditsiooniliste väärtushinnangute kummutamine. Farss karnevalilikult ümber pööratud maailm. Farss valmistas ette renessanssi kultuuri alust. Farss kui zanr on väga realistlik. Keskaja mõtteviis polnud suguli realistlik, omane aga renessanssile. Farssides puuduvad nimed, sümbolid, allegooriad, teispoolsete jõudude sissetungimine kõik toimub selles maa peal toimuvas reaalsuses. Alati on tegemist kellegi vembuga. Farss seotud väga tihedalt hiliskeskaja inimese maailmatajuga. Puhas linnazanr. Kõige vanem meieni säilinud farss 13. sajandist: Poiss ja Pime. Farss isa Batheline'st vana prantsuse keeles (normanni keeles). Mitmevaatuslik, pole eriti farsilik, on maheda ja kultuurse olemusega, aluseks tüüpiline farsi süsee. 19. Moralitee Pärast müsteeriumite keelustamist jäid järele kaks elementi, mis hakkasid iseseisvat elu elama: farss
Mio tappis rüütel Kato. Ta tahtiski ise tegelikkult surra, sest tema kivist süda tegi talle sees haiget. Kui Kato oli tapetud, muutusid kõik linnud lasteks ning nad ratsutasid valgete hobuste seljas tagasi koju. Raamat oli väga huvitav ja omapärane minu jaoks! Vahtramäe Emil Illustreerinud Björn Berg Emil oli 5-e aastane poiss, kes elas Vahtramäe külas, Kassisalu talus. Vahtramäe Emil sai peaaegu iga päev mõne vembuga hakkama. Raamat jutustab sellest, mis juhtus 7. märtsil, 22. mail, 10. Juunil ja 8. Juulil, aga vembumehe jaoks oli teisigi päevi...Ja Emili auks tuleb öelda, et ta ühtki vempu kunagi ei korranud, vaid mõtles alati midagi uut välja. Karistuseks pani isa ta puukuuri kinni ja iga kord meisterdas ta ühe puunuku. Neid oli tal kokku juba 55. Tema vembud olid naljakad. Nagu siis, kui ta oma väikese õe Ida lipumasti tõmbas või supitirina pähe toppis
Odysseus sai Helenose kinni võtta ja viimane ütles, et Trooja ei lange enne, kui keegi tuleb linna vastu sõdima Heraklese vibu ja nooltega. Heraklese surma järel anti kangelase vibu ja nooled prints Philoktetesele, kes ühines kreeklaste väega, kui see Trooja poole teele asus. Teel tehti peatus ühel saarel ohverdamiseks ja Philoktetes sai seal maolt salvata. Sõjamehed olid sunnitud Philoktetese Lemnose saarele jätma. Odysseys saadeti välja, et ta mõne vembuga Heraklese vibu ja nooled kätte saaks. Odysseusega kaasa läks ühe müüdi järgi Diomedes, teise järgi Achilleuse poeg Neoptolemos. Neil õnnestus vaeselt Philokteteselt küll vibu ja nooled kätte saada, ent neil hakkas temast kahju ja nad kutsusid teda Troojasse kaasa. Trooja all raviti Philoktetes terveks ja kui ta lahingusse läks, oli Paris esimene mees, keda ta haavas. Haavatud Paris palus kaaslasi, et ta kantaks Oinone nümfi juurde, kellega ta oli elanud Ida mäel