Aino Pervik kui uue aja Eesti lastekirjanik Looming alates 1991. aastast Eliis jürise Elulugu Kodaniku nimi Aino Raud Sündinud 22. 04. 1932 Rakveres velskri tütrena Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija.
harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures. Siis tuli Sass ka ja velskri Eeri oli tal sabas. Igal pool, kus meie Sassiga käime, on Eeri ka platsis. Ta hakkas juba enne kooli meie järel käima. Sass tahtis temaga pahandamagi hakata, aga mina läksin vahele ja ütlesin: "Las poisike olla, las käib." Läksime igaüks põllu peal oma vao juurde. Aga võidu harvendada me nüüd enam ei viitsi. Alguses oli sellega igavene tegu. Eeri jäi alati kõige viimaseks ja Paul tuli ikka esimeseks, sellepärast et tema on lohakas. Ja siis
rõhku kirjaniku lastekirjanduslikule panusele. Töö kirjutamiselt toetusin vastavale kirjandusele, kus oli juttu Aino Pervikust. Kindlasti suur protsent lastest naudib Aino Perviku loomingut ja tunnevad selle lugemisest täit mõnu. AINO PERVIKU ELULUGU Pervik, Aino (kodanikunimi Raud), lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Pervik sündis 22. aprillil 1932. aastal Rakveres velskri perekonnas. Keskhariduse sai Tallinnas, õppis 1950-1955 Tartu Riiklikus Ülikoolis aj. – keeleteaduskonnas, lõpetas soome- ugri keelte erialal. Töötanud 1956, 1960 aastatel Eesti Riiklikus Kirjastuses laste – ja noorsookirjanduse toimetajana, aastatel 1960-1964 Televisioonistuudios laste ja noortesaadete toimetajana ( E. Nirk, … 1975: 270). 3
ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud elavat kuniglikku elu, suhtles kuningliku seltskonnaga, elas lossides, ,,ärkas serenaadide peale". 1843. pidas ta kõne selle kohta, kas soome rahval on ajalugu. Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa). Andis välja suurimat soome lasteajakirja 1854-1862 ,,Eos" 1856 ,,Looduse raamat" 1876 ,,Maamme kirja" 1850 ,,Soome hertsoginna" ,,Velskri jutustused" 1851-1866 ilmus järjejutuna. Raamatuna ilmus 1853-1867. Tema ja Runeberi luuletusi on kõige rohkem viivistatud. 1845. ilmus "Kanarbiku õied" (luulekogu). 14. Johan Wilhelm Snellman (1806-1881) Poliitik kõik tema tegevused olid poliitiliselt ja filosoofiliselt mõtestatud. Ta võttis kasutusele rahvuskirjanduse mõiste - rahvuskirjandus kasutab rahvuse oma keelt, väljendab rahvusele omast vaimset arengut. Arendab rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust
ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud elavat kuniglikku elu, suhtles kuningliku seltskonnaga, elas lossides, ,,ärkas serenaadide peale". 1843. pidas ta kõne selle kohta, kas soome rahval on ajalugu. Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa). Andis välja suurimat soome lasteajakirja 1854-1862 ,,Eos" 1856 ,,Looduse raamat" 1876 ,,Maamme kirja" 1850 ,,Soome hertsoginna" ,,Velskri jutustused" 1851-1866 ilmus järjejutuna. Raamatuna ilmus 1853-1867. Tema ja Runeberi luuletusi on kõige rohkem viivistatud. 1845. ilmus "Kanarbiku õied" (luulekogu). 14. Johan Wilhelm Snellman (1806-1881) Poliitik kõik tema tegevused olid poliitiliselt ja filosoofiliselt mõtestatud. Ta võttis kasutusele rahvuskirjanduse mõiste - rahvuskirjandus kasutab rahvuse oma keelt, väljendab rahvusele omast vaimset arengut. Arendab rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust
juudi käest, ei mäleta enamus asju, sest on millegi kõvaga pähe saanud (mis peaks ka Jürka sarvi seletama) ja et Peetrus oli Venemaal mingi papp või sepp. Seda kõike siis Jürka ametnikule rääkiski ja sai lõpuks oma päris isikutunnistuse sellesama ametniku käest. Ükskord läks Jürka pärast pikka Antsu pool veedetud aega jälle kodu vaatama. Seal rääkis Juula talle, et kaksikutele hakkavad sarved kasvama. Jürka ei hakanud sarvede päritolu selgitama, niisiis viis Juula kaksikud velskri juurde, kes soovitas arsti poole pöörduda. Juula leidiski pooluskliku arsti, kes ütles, et need on jäärasarved ja tulevikus on poiste ümber palu naisi ja nad suplevad kullas. Koju jõudes leidis Juula Jürka igale poole auke kaevamas. Jürka seletas, et tahab nendesse puid istutada, sest Ants oli rääkinud, et nende mets võetakse maha. Juula rääkis poiste sarvedest ja Jürka ütles, et ta on Vanapagan
,,Muinasjutte" (1847 52), ,,Lugemist lastele" (1865 96). Osalt kasutab rahvusvahelist muinasjutuainest (nt Okasroosike), osalt toetub aga soome rahvamuinasjuttudele või kergelt maskeerituna oma lapsepõlvemälestusi. Muinasjuttude moraalseiks juhttähtedeks on soe ja salliv usklikkus ja ideaalne patriotism. 2) ajalooliste romaanide autor pani aluse ajaloolisele romaanile Soomes, viljeles zanri nii edukalt, et sai selle professoriks. Tuntuim on ,,Velskri jutustusi" Muinasjutud ja ajaloolised romaanid on vaid osa Topeliuse ulatuslikust toodangust => oli oma aja parimaid lüürikuid, viljakas näitekirjanik, teravapilguline reisiajakirjanik, erk ajakirjanik, kaasakiskuv päevikupidaja. Lüürikas jätkas Franzeni ja Runebergi lüürika liini, aga kergema käega ja talle on omane eriline lüüriline akvarelltehnika, mis rõhutab valgust, heledaid toone ja kirkaid värve. Tulemuseks haruldaselt harmoonilised looduspildid, nt ,,Sylvia laulud"
annaabi.ee 
