Positiivse polaarsusega RNA genoom Alpha-sarnaste viiruste supersugukond Sugukond Togaviridae Perekond Alphavirus Liik Semliki Forest viirus Virion d= 65-70 nm Sfääriline Membraaniga nukleokapsiid Glükoproteiinidest ogad antiretseptor T=4 Genoom +RNA Ühekomponentne 11,5 kb Cap-struktuur ja poly(A) saba Elutsükkel Mõju peremeesrakule Translatsiooni ja transkriptsiooni mahasurumine Viirus-indutseeritud apoptoos Vektorites on infektsioon persistentne ja mittetsütotoksiline Kasutamine geenitehnoloogias Head mudelobjektid: 1. Lihtne genoom 2. Laboratoorsed tüved inimesele vähepatogeensed 3. suur mahutavus (kuni 6 kb) 4. Kasutatavad paljudes eri rakutüüpides Kasutamine: 1. Geeniekspressiooni vektor 2. Rekombinantsed vaktsiinid Vektor Viirus-sarnane partikkel geeniekspressioon
oha (järjenumbri) vektoris kõik elemendid läbivaadatud Otsi_Nr = 0 ga element element = x Otsi_Nr = k vaadake kuidas töötavad MATCH Otsi_Nr Otsi_Nr1 9 #VALUE! lementide arvu ektoris aab leida korraldusega n = V.Cells.Count lementide arvu ektoris aab leida korraldusega n = V.Cells.Count Otsi_Nr1 = 0 Otsi_Nr1 = k INDEX & MATCH Otsimine paralleelsetes vektorites INDEX(vek_2; MATCH(otsitav; vek_1; OV)) OV - otsimisviis - 0 või 1 MATCH leiab otsitava väärtusele vastava järjenumbri vek_1-s INDEX tagastab leitud numbriga väärtuse vek_2-st vrdl. LOOKUP(otsitav; vek_1; vek_2) NB! Ei võimalda määrata otsimisviisi vektor_1 peab olema sorditud kasvamise järjekorras Leida korteri omaniku järgi pindala ja inimeste arv Omanik pind inimesi L. Tamm 42,6
9 Pilt 9. Katseandmete vektor 51 elementi, neuroneid 8. Ka 6-elemendilise vektoriga on võimalik närvivõrku treenida ja see annab isegi mingi tulemuse, mis suudab ka häiringuga toime tulla. Siiski väljaspool etteantud kriteeriume. Pilt 10. Katseandmete vektor 6 elementi 10 Kaks elementi vektorites on minimaalne, millega saab närvivõrku treenida. Tulemus ei ole just hea, aga kuidagimoodi isegi toimib. Pilt 11. Katseandmete vektor 2 elementi. 11 Ülesanne 2 Ülesande täpsustamine Luua süsteem, mis suudaks tuvastada etteantud vektorist kreeka tähti. Vektor antakse ette näiteks pildi alusel, jagades pildi piksliteks ja iga piksli väärtus on vahemikus 0 .. 1, kus 0
Mõlemate meetodi puhul võib esineda oht: DNA järjestuse tagasipöördumine. 16. Mis on cDNA? Kirjelda erinevaid meetodeid cDNA sünteesimiseks. Milliseid erinevaid tüüpi praimereid saab kasutada cDNA sünteesis? Kirjelda, mis on cDNA ja genoomse DNA kogum (,,library"). cDNA on DNA, mida sünteesitakse mRNA järgi revertaasi abil (pöördtranskriptaas). cDNA sees on ainult eksonid. cDNA library - kloonide kollektsioon vektorites, mis on saadud RNA-de koopiatest. Ideaalne kogum sisaldab kõiki ühe organismi või koe geeni. DNA kogum: sisaldab ideaalselt vähemalt iga geeni üht koopiat. cDNAd vastavad aktiisetele geenidele, mis kodeerivad valke. Võimaldab vaadata aktiivseid valke. Genoomne DNA kogum kõik geenid, geenipank. Saab identsifitseerida. Genoomse kogumi loomiseks, kasutatakse genoomse DNA lõikamist restriktaasiga ja selle ligeerimine vektorisse:
### mänd ### haab x, V k=1 Otsi(x, V) * iga elemendi korral V-s V(k) = x tagasta k ei k=k+1 vaadake simine tagasta 0 veeb klipp otsimine INDEX & MATCH Otsimine paralleelsetes vektorites INDEX(vek_2; MATCH(otsitav; vek_1; OV)) OV - otsimisviis - 0 või 1 MATCH leiab otsitava väärtusele vastava järjenumbri vek_1-s INDEX tagastab leitud numbriga väärtuse vek_2-st vrdl. LOOKUP(otsitav; vek_1; vek_2) NB! Ei võimalda määrata otsimisviisi vektor_1 peab olema sorditud väärtuste kasvamise järjekorras Leida korteri omaniku järgi pindala ja inimeste arv korterid Omanik pind inimesi H. Kuusk
Selgitage detailselt, vajadusel kasutage elementaarseid näiteid. Om Süsteemide kompositsiooni mõiste tähendab keerukamate süsteemimudelite moodustamist lihtsamate süsteemide kokkuühendamise teel. Ühendamise puhul peavad erinevate süsteemide teatavad muutujad olema samad või siis moodustub uus muutuja, mis on nende muutujate summa. Järjestiktihendus: esmalt tuleb fikseerida ühendustingimused: Y1=UII . Ühendamine toimub vastavalt muutujate järjestusele vektorites. Järjestikühenduse korral: U= U1, Y= YII olekuvektori määramiseks ja muude ühendusomaduste selgitamiseks kirjeldame osasüsteeme ja ühendamisseoseid olekugraafide abil. (olekugraaf on signaaligraafi( orienteeritud graaf, mille tipud esitavad signaale, kaared aga signaalidevahelisi seoseid) modifikatsioon lineaarse orienteeritud süsteemi olekuvõrrandite kirjeldamiseks graafina. Eripäraks on iga olekumuutuja kirjutamine kahe seotud graafi tipu abil)
Selgitage detailselt, vajadusel kasutage elementaarseid näiteid- Om Süsteemide kompositsiooni mõiste tähendab keerukamate süsteemimudelite moodustamist lihtsamate süsteemide kokkuühendamise teel. Ühendamise puhul peavad erinevate süsteemide teatavad muutujad olema samad või siis moodustub uus muutuja, mis on nende muutujate summa. Järjestiktihendus: esmalt tuleb fikseerida ühendustingimused: Y1=UII . Ühendamine toimub vastavalt muutujate järjestusele vektorites. Järjestikühenduse korral: U= U1, Y= YII olekuvektori määramiseks ja muude ühendusomaduste selgitamiseks kirjeldame osasüsteeme ja ühendamisseoseid olekugraafide abil. (olekugraaf on signaaligraafi( orienteeritud graaf, mille tipud esitavad signaale, kaared aga signaalidevahelisi seoseid) modifikatsioon lineaarse orienteeritud süsteemi olekuvõrrandite kirjeldamiseks graafina. Eripäraks on iga olekumuutuja kirjutamine kahe seotud graafi tipu abil)
funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures langevad (n-1) argumendi väärtused kokku ja ühe argumendi väärtus on kleebitavates vektorites erinev). Pärast indeksite määramist toimub kleepmisseaduse alusel intervallide tabelite koostamine (vt. näide). Esimese etapi lõpuks saadakse kõigi antud funktsiooni lihtimplikantide loetelu. Teise etapi käigus seda loetelu minimeeritakse s.t. valitakse minimaalne alamhulk lihtimplikantidest, mis võimaldavad katta antud funktsiooni ühtede piirkonna (s.o. tüüpiline katteülesanne). 18 Näide
funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures langevad (n-1) argumendi väärtused kokku ja ühe argumendi väärtus on kleebitavates vektorites erinev). Pärast indeksite määramist toimub kleepmisseaduse alusel intervallide tabelite koostamine (vt. näide). Esimese etapi lõpuks saadakse kõigi antud funktsiooni lihtimplikantide loetelu. Teise etapi käigus seda loetelu minimeeritakse s.t. valitakse minimaalne alamhulk lihtimplikantidest, mis võimaldavad katta antud funktsiooni ühtede piirkonna (s.o. tüüpiline katteülesanne). Näide f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,1,2,5,6,7,8,9,10,14) 1 1
A B F2 Joonis 2.1 Joonisel 2.1 ongi toodud näide tasakaalus oleva jõusüsteemi kohta, mis koosneb kahest jõust. Need jõud peavad ilmtingimata asuma ühe ja sama mõjusirge peal, selleks on siin sirge AB. Teiseks peavad need jõud olema moodulilt võrdsed ja suunalt täpselt vastupidised. Seetõttu vektorites peab olema F1 F2 (2.1) aga kuna nende jõudude moodulid onvõrdsed, siis F1 F2 , ehk F1 F2 (2.2) Muidugi, need jõud võivad olla suunatud ka teineteise rakenduspunkti poole, nagu on näidatud joonisel 2.2
annaabi.ee 
