(reljeef, sademed) Objektide esitamine vektor- ja rasterkujul: 8 9 Vektor- ja rasterandmete hankimine: o Vektorandmete allikad: 1 Skaneeritud paberkaartide vektoriseerimine 2 Välimõõtmised (GPS, elektrontahhümeeter) o Rasterandmete allikad: 1 Satelliidipildid, ortofotod 2 Paberkaartide skaneerimine 3 Vektorandmete rasteriseerimine Vektor- ja rasterandmete kasutamine: o Vektorandmete kasutamine: 1 Kaartidekujundamine (punktid, jooned, polügonid, tekstid) 2 Vektortöötlus(andmete lõikamine, puhvrite loomine, pindalade arvutamine jne) o Rasterandmete kasutamine:
Ühele pikslile vastab 1m². 1 km² on 1000 000 m2. Valgla suuruseks sain 8,92 km2. 10. Selgitage, miks oli tarvis rasterpilt registreerida ning mille alusel te seda tegite? Kuidas teil pildi registreerimine enda arvates õnnestus? Rasterpilt oli vaja registreerida, et pilt õigesse kohta saada. Rasterpilti registreerisin kindelpunktide järgi. Mul läks rasterpildi registreerimine päris hästi, kuna kõik oli juba varem õpitud. 11. Selgitage, milline on erinevus raster- ja vektorandmete vahel ja millist rolli mängivad koordinaadid ja projektsioonid. Vektorandmed on punktid, jooned, polügonid, kuid rasterandmed on ruudukujulised pikslikesed. Rasterandmetel on ühe kaardikihi pikslid ühesuurused ja sama kujuga, kuid vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada. Rasterandmetel on kattuvusülesandeid lihtsam lahendada.
looduses "täna", st hetkel, kui andmebaasi kasutame. Asjakohasus - ülearuse puudumine. GIS andmebaas tehakse mingi kindla ülesande lahendamiseks. Igaks juhuks on tark GIS projekteerida natuke võimsamana kui esialgne rakendus ette nägi, kuid mõistlik on ka piiri pidada. Töötluse kvaliteet - Andmete transformeerimisel on kaod ja moonutused paratamatud. Raster ja vektorkujul andmete kvaliteediparameetritel on erinev tähendus, mitte kõik vektorandmete puhul relevantne ei kehti sama moodi rasterandmete puhul. 4. Kaugseire andmeallikana, iseloomustage viise, olulisust eri aegadel (ajalooliselt) , ajakulu. Aerofotod, ortofotod. Kaugseireandmed võimaldavad hankida kiiresti informatsiooni ajakriitilistes olukordades, hankida informatsiooni raskesti ligipääsetavate alade kohta, uuendada andmebaase ajakohasema teabega, jälgida muutusi ajas ning tuvastada huvialuseid nähtusi. 5
Need, kes kasutavad generaliseeritud andmeid arvutades kauguseid, perimeetreid, piirkonna pindala, tekivad arvutustel vead. (Morais s.a) ArcGIS-is erinevaid vahendeid sõltuvalt, kas üldistatakse vektorit või rasterandmeid. Töövahendiks on Spatial Analyst toolbox, mis võimaldab mitmeid erinevaid meetodeid üldistamaks rasterandmeid. Toolbox on jagatud kolme kategooriasse: tsoonide andmete koondamine, silub andmete jooni, vähendab rasteri resulotsiooni.Vektorandmete lihtsutamisel kasutatakse Editing Toolset-i, kus kasutatakse Dpuglas-Peucker-i algoritmi, et lihtsustada jooni. Generalization toolset ja Cartography toolbox kasutatakse vektorandmete lihtsustamisel ja resolutsiooni vähendamisel. (Morais s.a) Simplify Geometries tool kasutatakse QGIS-is generaliseerimisel. Joonisl 2 on näidatud kuidas valida Simplify Geometries: Vector -> Geometry Tools -> Simplify geometries, peale seda
väljavõte geoandmebaasist AXF või .shp (shape) formaati (nn check out). Samuti luuakse ArcPad'i projektifail (.apm) kaardikihtide kujundusega. ArcPad'ga teostatakse välitöö, mille tulemusena täpsustatud andmed laetakse tagasi geoandmebaasi (nn check in) (AlphaGIS 2011b). Joonis1. Geoandmebaasist väljavõtte tegemine ning paranduste laadimine väliseadmest geoandmebaasi. ArcGisi funktsioonideks on standardsete vektorandmete, rasterformaatide ning graafiliste kihtide kuvamine; geograafiliste ruumiandmete loomine ja muutmine; kiirprojekti koostamine; andmete digitaliseerimine; kaardil navigeerimine ja mõõtmine; päringute koostamine kaardikihtidest objektide kiiremaks leidmiseks ja tuvastamiseks; töötamine geoandmebaasi objektiklassidega (AlphaGIS 2011b). Kokkuvõte GPS asukohamääramine on minu meelest huvitav, kuid keeruline süsteem. See saab järjest
geoandmebaasist AXF või .shp (shape) formaati (nn check out). Samuti luuakse ArcPad'i projektifail (.apm) kaardikihtide kujundusega. ArcPad'ga teostatakse välitöö, mille tulemusena täpsustatud andmed laetakse tagasi geoandmebaasi (nn check in) (AlphaGIS 2011b). 6 Joonis1. Geoandmebaasist väljavõtte tegemine ning paranduste laadimine väliseadmest geoandmebaasi. ArcGisi funktsioonideks on standardsete vektorandmete, rasterformaatide ning graafiliste kihtide kuvamine; geograafiliste ruumiandmete loomine ja muutmine; kiirprojekti koostamine; andmete digitaliseerimine; kaardil navigeerimine ja mõõtmine; päringute koostamine kaardikihtidest objektide kiiremaks leidmiseks ja tuvastamiseks; töötamine geoandmebaasi objektiklassidega (AlphaGIS 2011b). 7 Kokkuvõte GPS asukohamääramine on minu meelest huvitav, kuid keeruline süsteem. See saab järjest
Eestis sõlmis esimesena piiramatu ülikoolilitsentsi Esri GIS-tehnoloogia kasutamiseks Tartu Ülikool. Järgmisena tegi sarnase lepingu ka Tallinna Ülikool. See annab võimaluse kasutada piiramatult Esri tooteid ning rakendada GIS-töövahendeid mitmesugustes teadus- ja õppetööga seotud tegevustes. Lepingu on sõlminud ka Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Eesti Maaülikoolis õpetatakse GIS programme keskkonna erialadel. ArcGIS valdkonnad on digitaalsete geoandmete loomine, vektorandmete analüüs, rasteranalüüs ja arvutikaartide kujundamine. Tartu Ülikooli geograafia õppekava pakub, erinevaid võimalusi GIS programmide õppimiseks. Erinevad bakalauruseõppe kohustuslikud ja valikained GIS-i ja kartograafia ainetele. Erinevad ESRI tarkvara kursused, kõigile huvilistele. ArcGIS I on kõige populaarsem tarkvara kursus, kus saadakse esmased teadmised andmete toimetamisest, päringute tegemisest ja kaardi koostamisest. Eesti Lennukadeemias on õppeaine ´GIS
1024), siis selline süsteem, võrreldes üksiku protsessoriga, arendab jõudlust, mis jääb vahemikku: 51. Vektorprotsessorite struktuurid (mälu-orienteeritud ja register- orienteeritud). 52. Vektorprotsessori põhimälu, skalaarprotsessor, vektorkontroller, vektori aadressigeneraator ja mäluliides, aritmeetikakonveier, vektorregistrikogum. Põhimälus säilitatakse käske ja andmeid. Põhimälu toimekiirusest sõltub otseselt protsessori jõudlus, sest vektorandmete töötlusel on liiklus mälu ja töötlusüksuste vahel väga intensiivne. Skalaarprotsessor töötleb skalaarkujul esitatavat informatsiooni, mis on seotud programmi juhtimisega, vektortöötluse käivitusega, suhtlusega operatsioonisüsteemiga ja sisend-väljundoperatsioonide juhtimisega. Vektorkontroller dekodeerib vektorkäske, sooritab operandide aadresside töötlust, käivitab vajadusel mäluliidese kontrolleri talitluse, käivitab
2. Register-orienteeritud vektorprotsessorid (kõikide vektortöötluse operatsioonide täitmisel asuvad lähteandmed registreis ja tulemid salvestatakse samuti registreisse). 52. Vektorprotsessori põhimälu, skalaarprotsessor, vektorkontroller, vektori aadressigeneraator ja mäluliides, aritmeetikakonveier, vektorregistrikogum. Põhimälu Põhimälus säilitatakse käske ja andmeid. Põhimälu toimekiirusest sõltub otseselt protsessori jõudlus, sest vektorandmete töötlusel on liiklus mälu ja töötlusüksuste vahel väga intensiivne. Vektorprotsessori mälusüsteem peab tagama suure infoläbilaske, et varustada aritmeetikakonveiereid pidevalt töödeldavate andmetega. Põhimälus rakendatavad meetmed: 1. Mäluliides on samuti üles ehitatud konveieri põhimõttel, mis talitleb sõltumatult aritmeetikakonveieritest. 2. Mälus, suure infoläbilaske saavutamiseks, jaotatakse mäluruum m segmendiks //bank//. 3
Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse müüda kaardi salvestamist vajava punktikohal klõpsates, nõuab aega ja koolitust); vektoriseerimisel (digimise erijuh, spetsiaalse tarkvara abil automaatne teisendus rastrilt vektorisse) Rasterandmed saadakse: skaneerimisel ( vajalik skänneri olemasolu); vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimistarkvara); kaugserje (satelliitpildistus, aerofoto kamerad) 21. Tärkandmete tüübid. Kvalitatiivse andmed (piiratud väärtusega: alternatiivsed (jah, ei, 0,1) ja mittealternatiivsed (loend võimalikest kvalitatiivsest väärtusest); piiramata väärtusega (inimeste nimed)). Kvantitatiivsed andmed: sõredad (diskreetsed-kraavi laiusklass), pidevad
lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m o Mercatori põiksilindriline projektsioon on ka Eesti baaskaardi projektsioon. Baaskaart on tehtud 1994-1995, mõõtkava 1:50 000, TM Balti telgmeridiaan on 24kraadi E. o Topokaart nt Eesti põhikaart. · Atlas mingit ala kajastav teatud printsiipidest lähtuv kaartide kogum koos sinna juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus
30. Kirjeldage rasterandmeid. a. Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID). b. Koordinaadid salvestatud maatriksina. c. Iga piksel saab oma värvikoodi. Rasterkaart kui värvi väärtuste maatriks. d. RESOLUTSIOON!! (1px -> 0,4m; 1,2m; 4m) e. Rasterandmed saadakse skaneerimisel (skänneriga; plussiks, et võtab vähe aega), vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimise tarkvara). f. Rasterandmeid on vaja taustapiltideks, lihtsate kiirete kaartide tootmiseks, kiirete ruumiandmete saamiseks. 31. Kirjeldage tärkandmeid. a. Atribuutide tabelid b. Link graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel. c. Võib lisada piiramatult, salvestada ükskõik millised ruumiobjekti iseloomustavad andmed.