Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud.
Lambakarja juhib juhtlammas kelle järgi teised koonduvad. Võimalik, et praegune kari on leidnud uue juhi, sest on koondutud ühte gruppi. Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased. Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja
Kitsamas mõttes peab abielu olema kahe vastassoost isiku vaheline suhe. Läänemaailmas on abielu traditsiooniliseks struktuuriks ühe mehe ja ühe naise suhe ja selle funktsioonid hõlmavad seksuaalset suhtlemist, ühist vastastikust sõltuvust ja ressursside, eesmärkide ja väärtuste jagamist. Vabaabieluks nimetatakse sageli ametlikult registreerimata kooselu. · Lammas (lk 673) - Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi. Nagu kõik mäletsejad, on ka lammas sõraline. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60-125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks nisa, ta sünnitab korraga 1-3 talle ning tiinus kestab alla viie kuu. Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii tasandikel kui ka mägedes, stepis ja poolkõrbetes
Kanda kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse -29 889 Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist -178 751 27. mai 2009 Juhatuse liige 56 Valmar Müürsepp Tuha Talu OÜ 2008. a. MAJANDUSAASTA MÜÜGITULU Tegevusala EMTAK-i järgi nimetus kood müügitulu (krooni) Muu veislaste kasvatus 01421 324 305 kokku 324 305 27. mai 2009 Juhatuse liige Valmar Müürsepp 57 Tuha Talu OÜ OSANIKE NIMEKIRI Omaniku nimi elu/asukoht isiku/registrikood osa nimiväärtus (krooni) % 1. Valmar Müürsepp Eesti 37105282760 14 000 33,33 2
ratsahobuse tõuga. Hiljem norfolgi-roadsteri ja anglonormanni tõuga. Ristandite peamiseks parandajaks osutus Poolast imporditud norfolgi-roadsteri ja anglonormanni tõu ristandtäkk Hetman, keda loetakse tori tõu esiisaks. edasi parndati ristandeid veel postjee-bretooni, hannoveri ja idafriisi tõuga. Sellise keerulise uudikristamise tagajärjel saadigi tori hobusetõug. 67. Hübridiseerimine veise- ja seakasvatuses. Eriti rikas on veislaste sugukond. Enamlevinud on jaki ja seebu ristamine. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse hübridiseerimisel seebut lõunapiirkondades. Seebut on kasutatud ka uute tõugude saamiseks ja seda tõugu nimetatakse seebulaadseks veiseks. See on aretatud punase stepiveise ja seebu hübridiseerimisel. USA-s on edukalt ristatud sarolee ja herefordi tõugu lihaveiseid ameerika piisoniga. Saadud järglased on heade lihaomadustega ja varavalmiv. Uus tõug nimetati biifaloks.
annaabi.ee 
