veterinaarse kontrolli. Kõrvamärgiga märgistatakse kõik karjas olevad loomad. Sündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja (s. t. tegemist on elusmüügiga või lihakombinaati saatmisega), siis peab ta olema enne seda märgistatud. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks
ehk kategooria.Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet. Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et nooremal loomal on rasvkoe värvus valkjast helekollaseni ja vanemal loomal kollasest tumekollaseni. Rasvkoe värvuse varjundid võivad oleneda ka veise tõust, kus vanemal loomal on rasvkoe värvus võrreldav mõne teise veisetõu noorema veisega. Lihakusklasside määramine Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude (S-E-U-R-O-P) põhikassi.Lihakusklassi määramisel tuleb põhitähelepanu pöörata rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba lihakusklassi. Lihakusklasside määramisel suurema
Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed:
Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised
Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele, veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud 254,4 tuhat veist, sealhulgas 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülejäänud 39,9 tuhat moodustasid noor- ja nuumloomad. Kõige enam oli veiseid Järvamaal 33,4 tuh, järgnesid Lääne-Virumaa 31,4 tuh ja Pärnumaa 25,9 tuh veisega . Piimatootmine koondub jätkuvalt suurtootjate majapidamistesse , kus üldjuhul on tootmise efektiivsus kõrgem kui väiketootmises. Kuigi piimatootjatest 86%-l on väikesed karjad (1-9 lehma), kuulub siiski neile vaid 11% kogu piimalehmade arvust. 46% piimalehmadest on 300 ja enama lehmaga karjades. 8 VEISEKASVATUS 31
toodet müüa ei tohi, risk tervisele ja vastuolus toiduseadusega). Ära on toodud ka partii nr. Antud tootel pole välja toodud toitumisalast teavet. Küll aga on välja toodud veiseliha valmistamisel kasutatavad küpsusastmed. Välja on toodud toote koostisosa, pakendamisviis, säilitamise tingimused, tootja, tootja aadress ning ettevõtte kodulehekülg. Eraldi on välja toodud, et tegu on Eestis tapetud ja lõigatud veisega. Koostisosade juures on välja toodud märkide järgi loeme välja, et kasutatud on Eestis tapetud veist, Roheline Punkt märk näitab meile, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile. Viimane kolmnurk kolme noolega keskel nr 07 näitab, et tegu on plastikpakendiga. 33 4 HAKKLIHA JA TÜKILIHAST TOOTED 4.1 Hakkliha Jahutatud hakkliha ja hakklihast valmistatud jahutatud tükilihast tooteid tuleb säilitada
annaabi.ee 
