Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. Liha Aedviljatoit Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Juust Magustoit Puuvili Kohv Alkohol Prantslased tarbivad 15,5 l alkoholi aastas (inimese kohta). Nad teavad veinidest kõike! Nende lemmikuteks jookideks on: vein, õlu, siider, gin toonikuga Prantusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Nad näevad toredust kõiges mida nad teevad. Prantslased peavad oluliseks seda, mis elus on tõesti tähtis- OLLA PRANTSLANE! Nad on perekesksed. Nad uhkustavad oma lastega. Vanu inimesi austatakse. Noori armastatakse. Perekonnas valitseb vastastikune sõltuvus. Prantslased on snoobid oma elukoha, rõivastuse ja koolide suhtes.
3. Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. 4. Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. 5. Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. 6. Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on
veinimaailmale. Prantsusmaal asuvad maailmakuulsad veinimõisad, tuntud aastakäigud ja gastronoomiline kultuur, mis ühendab veini ja toitu kõige kõrgemal moel. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Sealset veiniajalugu loetakse 6. sajandist e.Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt. Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation d'Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55. miljonit hektoliitrit veini aastas. Kuigi prantslaste veinitarbimine on kahanenud viimastel aastatel 90. liitrilt 60. liitrile, on kõrgkvaliteedilisi veine tarbitud rohkem kui kunagi varem. Selleks, et tuua veiniturismi, tooteid ja selle võimalusi inimestele lähemale, on veinitegijad hakanud müüma veine otse tarbijale ja järk-järgult on avanud ka oma veinikeldrid külastajatele
Olulised on nisu-, maisi- ja riisikasvatus. Itaalia on riisi- ja oliivisaagi (ligikaudu 3,2 mln tonni oliive aastas) poolest mitte üksnes Euroopa, vaid terve maailma esiriik. Siin valmistatakse kolmandik kogu maailma oliiviõlitoodangust. Tänu heale aed- ja puuviljasaagile on Itaalia pälvinud hüüdnime Euroopa aed. Siin kasvatatakse ligi 250 sorti viinamarju. Itaalia võistleb maailmaturul viinamarjasaagi poolest alatasa Prantsusmaaga, kuid veinitoodangu mahu poolest ei jää ta kellelegi alla. Ega siis ilmaasjata seostata tüüpilist Itaalia looduspilti lisaks piiniatele viinamarjaistandusega. Maailma suurimal veinitootjamaal Itaalial on arvukalt omanäolisi veinipiirkondi. Igaühel neist on oma kohalik viinamarjasort ja omanäoline veinitüüp. Valmistatakse ka mõnd kvaliteetveini, kuid enamasti on veinid tagasihoidlikud ja sobivad joomiseks just kohaliku toidu juurde.
Charmat-meetodit kasutatakse väga palju Uues Maailmas ja Itaalias Prosecco ning Spumante veinide puhul. Vahuveinid, Champagne Method http:// www.youtube.com/watch?v=Xu6Nmq3hbFc&feature=related Prantsusmaa Prantsusmaa veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt. Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation d'Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Prantsusmaa KLASSIFIKATSIOON Vin de Table (VTD) lauavein Vin de Pays (VDP) maakonnavein
annaabi.ee 
