Saksamaal. Selle pindala on 19 846 ruutkilomeetrit ning seal elab ligikaudu nei miljonit inimest. Kohalikuks pealinnaks on Mainz. Liidumaa on tuntud oma kaljuse maastiku ja veinide poolest. See liidumaa toodab tõepoolest 2/3 kogu Saksamaa veinitoodangust ning see on ainus koht, kus on oma veiniminister. See piirkond on ainulaadne oma idüllilise maastiku, rikkumata mägede, ajalooliste linnade, maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040 7 Neuwied 64,885 8 Neustadt 53,658 9 Speyer 49,930 10 Frankenthal 46,948 LOODUS Rheinland-Pfalzi maastiku kujundavad neli madalat mäestikku: Eifel, Westerwald, Hunsruck ja Taunus ning Moseli ja Reini jõgi
alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1
palju ei tea. Nende soov on avardada oma teadmisi veinidest ja veiniajaloost ning tõenäoliselt on ka nende eesmärgiks ka õppida veine sobitama toitudega. Turiste meelitavad ekskursioonid viinamarjaistandustesse, kus on võimalik näha veinivalmistamise protsessi alates vilja koristamisest lõpetades veini degusteerimisega tõelises veinikeldris. Neid ekskursioone viivad läbi omaala professionaalid, kellele turistid saavad oma küsimusi esitada.(6) Veinipiirkondade külastajaid motiveerib peamiselt veinide tundma õppimine ja uute teadmiste omandamine. Rohkem on neid turiste, kelle eesmärk on teada saada viinamarjakasvatustest ja põllumajandusest, on neidki, kes huvituvad veini tervislikust küljest. Suur osa eurooplasi külastavad veinipiirkondi pigem veiniturismiga kaasas käiva melu, restroranide, festivalide ning arhitektuuri pärast. Sealhulgas on inimesi, kellele meeldib kogeda veiniturismiga seonduvat romatikat. 1.3 Veinitrendid
Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: 1. viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. pressimine-purustamine 3
üksteisest täiesti erinevaks. Kümmekond aastat tagasi jagati veininduse maailm, lihtsa liigitusena, kõigepealt kaheks Vana Maailm ja Uus Maailm. Uue Maailma veinielule panid aluse Euroopast väljarännanud kolonistid: Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Argentiinas, Tsiilis, Kalifornias ja mujal. Vana Maailma tuntud veiniriigid nagu Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa on juurde saamas värskeltvabanenud Ida-Euroopa piirkondi, kellest Ungari kõige edukam on. Aasia tõsiseltvõetavate veinipiirkondade nimistusse veel ei kuulu, ilmselt kunagi tulevikus kindlasti. PUDELID JA SILDID PUDELI ANATOOMIA Kuni 17. Sajandini säilitati veini savi- ja kivianumates. Sedamööda, kuidas klaasi ja pudeli valmistamise tehnoloogia edenes, muutus klaas valdavaks materjaliks. Vanad veinipudelid olid ümarad. Kuju muutus voolujooneliseks, kui avastati, et vein seistes paremaks läheb. Tänapäeval kaldub tugevast klaasist pudel viitama kvaliteetveinile
Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite. Populaarne roog on sütel grillitud sardiinid. Räägitakse, et sardiinid on parimad kuudel, mille nimes pole r-tähte ehk siis maist augustini. Piirkonnale tüüpilised on ka piri-piri road (teatud liiki tshillipipar, tähendab suahiili keeles pipar) vürtsika tshillikastmega grillkana, sealiha, mereannid vms. Portugali veinid üllatavad suure valiku ning kõrge kvaliteediga. Hästi maitsvad ja kerged on maa kirdeosa veinipiirkondade vinho verde (e.k. roheline vein) veinid - noored, 8-12º alkoholisisaldusega punased, roosad ja valged, millest viimased on tunnustatud ka väljaspool Portugali. Loomulikult seostub Portugaliga port ehk kangestatud vein, mida on väga palju erinevaid liike ja mis on samuti hinnatud ekspordiartikliks. Kohalikku õlut on mitu sorti ning nad kõik on head janukustutajad. Transport Portugalis on hästi välja arendatud raudtee- ja bussivõrk. Algarves on nii linnadevahelised kui
annaabi.ee 
