see ka mulle meeldima. Peale seda olen restoranides käies valinud huvi pärast just selle maa veini. Seega valisin selle veinimaa kuna olen ise joonud päris mitut head selle maa veini – eriti meeldib just Sauvignion Blanc marjasordist valmistatud veine. Nimelt on siis tegu kõige lõunapoolsema veini tootva riigiga maailmas. Esimesed viinapuud istutati Uus-Meremaale 1819. aastal pastor Samuel Marsden’i poolt Northlandi veinipiirkonda. Aastal 1851 loodi vanim siiani säilinud viinamarjaistandus Prantsuse Rooma katoliiklike misjonäride poolt. Järjepidevamale veinitootmisele panid 20. sajandi algupoolel aluse aga horvaadid, kes olid saabunud tööle Aucklandi lähedal asuvatesse kummipuuistandustesse. Peamiselt valmistati veini algselt rohkem kohalikuks tarbimiseks. Tänu Uus-meremaa seadustele ja majandusele ei nähtud veini kasvatamises mingit äriideed
suunas, viinamarjade korje piiramine, pidev veiniaedade inspekteerimine. Sellest ajast kannavad VDP mõisate veinid ka pudeli kapslil VDP märki. Sellist märki omavad veinid kuuluvad nn "Saksamaa Grand Cru Classe" mõisate hulka. 9 Saksamaa veinipiirkonnad on Euroopa põhjapoolseimad Kokku on Saksamaal 13 veinipiirkonda, millest ainult kahes kasvatatakse rohkem tumedaid marju kui heledaid Württenberg ja Ahr. Heledate marjade parimad piirkonnad on Mosel- Saar-Ruwer, Rheingau, Nahe, Franken. Suurimad on Rheinhessen, Pfalz ja Baden. Mosel-Saar-Ruwerist tulevad madalaima alkoholi sisaldusega, puuviljased ja väga elegantsed valged veinid. VDP mõisa kotkas kapsli peal kindlustab alati väga hea veini. Rohkem, kui 91% heledad marjad, 55% Riesling.
Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkonnad jagunevad kolme geograafilise piirkonna Lääne - Kapimaa, Põhja - Kapimaa ja Ida - Kapimaa vahel. Lääne - Kapimaa jaguneb omakorda veel kuueks regiooniks milleks on Boberg, Breede, River Valley, Cape South Coast, Coastal Region, Klein Karoo ja Olifants River. Igas regioonis toodetakse just sellele alale omaseid veine ning igas piirkonans on eri arv veinipiirkondi ja -aedu. Põhja - Kapimaal regioonid puuduvad, kuid see sisaldab endas kahte veinipiirkonda ja kolme veiniaeda. Ida - Kapimaal asub vaid üks üksik veiniaed. Lõuna - Aafrika Vabariigis toodetakse veine kaheksast eri sordist viinamarjadest ning nendeks on: Chenin Blanc, Cabernet Sauvignon, Colombard, Shiraz, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinotage ja Merlot. 5.4 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks
odav. Tõesti, Ungaris toimub jõuline areng ja mõnedki odavad veinid, nagu Chapel Hilli parimad näited või Hungarovini Egki Bikaver on läinud paremaks. Teisalt leidub meil veel piisavalt ebamäärase hinnaga ebamäärast jooki, mis Ungarule au ei tee. Kui oleksime Ungari veini eest nõus maksma 200 krooni, saaksime Villanyst niisuguse Pinot Noiri, mis maitseks nagu Burgundia neljasajane. Ungaris on kokku 22 veinipiirkonda ja hulganisti põnevaid kohalikke viinamarjasorte, mis meile veel tundmata. Täiuslikuma ülevaate saamiseks peaks huviline võtma reisi Ugnarisse. Terminid ja sordid: Aszù väärishallituse botrytise poolt rosinateks moondatud hiliskorjemarjad Tokajis, ja koos lisatava täpsusega 3-6 puttonyos Ungari kuulsaim vein Tokaj piirkonnast. Aszùeszencia ainult erakordselt headel aastatel valmistatav aszù, mis ületab oma suhkrusisalduselt puttonyose piirid.
lihtne maakonnavein. Alates 1. august 2009 on IGP - Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ja milliste valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ning veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992. aastal, et tõsta esile ca 40% itaalia lauaveinide kategoorias olevaid veine. Sarnane "Vin da Pays" ja "Landwein" süsteemiga. Itaalias on hetkel umbes 120 IGT veinipiirkonda. o Etiketil peab olema märgitud piirkond, provints või muu piiritletud ala. Täiendavalt nt klooster (Abbazia), loss (Castello) märgitakse vaid siis, kuid 100% veinist tuleb sellest valdusest. o viinamarjasort o korjeaasta o Vino Novello, kui vein on villitud enne 31. detsembrit aastakäigu aastal. Tihti on just viinamarjasortide mittevastavus kvaliteetveini nõuetele peamine põhjus, miks ei