Toitude värv ja koostisosad viiakse kokku yin-yangi põhimõttega. Kimchid serveeritakse peaaegu, et iga söögikorraga. See on vürtsikas-soolane-tuline salat, enamasti valmistatud hiinakapsast. Traditsiooniliseks toiduks on ssambap, bulgogi, sinseollo, kimchi, bibimbap ja gujeolpan. Koreaalastele meeldib ka toitu jagada, tavaliselt kui võetakse midagi kaasa siis suurem kogus, et jaguks kõigile. Tihtipeale juuakse mitu tassi teed ja usutakse, et see teeb kehale palju head. Juuakse kui veinina Bokbunja ju, see on rohkem magustoidu vein kui punane vein. Makgeolli on üks vanimaid Korea likööre, see on magus ja värskendav. Banaani piim on üks põhilisi karastusjooke igapäeva elus seal. Korea köök varieerub väga palju just maitsete osas ja erineb Eesti köögist, kuid ka Eesti köögis mängib kala suurt rolli. Suupisted Eestipärased kukeseenepesto näkileivad Koostisosad: Kukeseened, või, küüslauk, maitseained, seedermänniseemned, basiilik,
Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad toidud palju C- vitamiine. Gruusias kasvab rikkalikult pähkli- ja viljapuid, mitmekesistada, erilisi maitseid anda ja toidusedelit rikastada. Pähklitest valmistatakse mitmesuguseid kastmeid, pirukaid ja magustoite. Tihti kuuluvad pähklid suppide, köögivilja- ning lihatoitude koostisse. Puuvilju tarvitatakse toitudes mitmesugustes valmimisastmed (poolvalminult, küpselt, veinina), saavutades vaheldusrikkaid maitseid. Baklazaane, tomateid ja pabrikat lisatakse paljudele toitudele. Liha valik on samuti mitmekesine. Lambaliha kõrval süüakse palju kana-, sea - ja veiseliha ning siseelundeid. Toidu valmistusviisid on vaheldusrikkad, paljud gruusia toidud on võitnud ülemaailmalise tunnustuse- hartsoo- supp, ploomidega hautatud liha jm. Toite maitsestatakse pipra, kaneeli, safrani, kardemoni, köömnete, paprika ja paljude teiste vürtsidega
Mõningad veinid: Bollino, Casanova(puuviljavein), Baron d ´Arignac Molleaux, Peter Mertes Liebfraumlich, Peter Mertes Morio Muskat, Special Reserve Ottonel, J.P Chenet Molleaux, Louis Echenhauer Bordeaux Molleaux, Blue Nun. VALGE MAGUS VEIN Tavaliselt tumekollase värvusega. Maitses domineerib viinamarjalt saadud magusus. Magusad valged veinid sobivad tarbimiseks puuviljavaliku, rokfoori- tüüpi juustuga, dessertide ja küpsiste juurde ning lihtsalt seltskonna- veinina. Soovitav serveerimistemperatuur +6- + 80C. Mõningad veinid: Peter Mertes Muskat, Late Harvest Chardonny, Carl Sittman Ortega Auslese, Torres Muscatel Oro, Louis Eschenauer Sauternes. ROOSA VEIN Kvaliteetsemate roosade veinide iseloomulik roosa värv pärineb viinamarjakestadelt; vahe punase veiniga seisneb selles, kesti on veinivirdades leotatud lühemat aega. Teistel juhtudel on valge ja punane vein lihtsalt segatud. Roosad veinid võivad olla kuivad või poolmagusad. Roosasid veine
Kasutatakse veel Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Gambellara, Colli Berici, Colli Euganei ja ka Bianco di Custoza veinides ning Friuli ja Umbria veinipiirkondades. Gewürtztraminer mõnel pool tuntud ka kui Traminer. Üks teravamaitselisemaid viinamarjasorte, vürtsika roosi, ingveri ja greipfruudi aroomiga. Annab täidlasi, veidi õliseid veine, mis on isegi kuiva veinina kõrge alkoholisisalduse, rikkaliku troopiliste puuviljade (nagu lits, aprikoos ja apelsin) aroomi ja pika, kreemikalt vürtsika järelmaitsega. Puuduseks võiks nimetada seda, et Gewürztraminers on kõiki aroomi- ja maitsekomponente liiast. Parimad veinid tulevad Alsace'ist, aga ka Saksamaalt ja Austriast. Tippveinid kannatavad pikka säilitamist veinikeldrites. Kasvatatakse ka Uues Maailmas ja Ida-Euroopas. Häid tulemusi on saavutanud jaheda kliimaga Uus-Meremaal
Ilus värv, seni pole head küpsenud staadiumi saavutanud. Päris huvitav, natuke soolane aroom. Mitšurinets: tuletab natuke meelde Merlot´d. Küpseb veinina hästi, maitses ploom, must mari, tanniin. Need sordid vajavad Eestis talvekatet, ma pole neid veel saanud Saaremaal ületalve katsetada. Mul on seal ka katse-istandik ca 40