Sõbrad astusid kõrtsi ja istusid lauda. Keegi võõras Port-hosele ettepaneku juua kardinali terviseks. Porthos vastas, et teeb seda, kui võõras omakorda kuninga terviseks joob. Võõras kisendas, et ta ei tunne ühtegi teist kuningat peale Tema Eminentsi. Porthos sõimas teda joodikuks. Võõras tõmbas oma mõõga tupest. Nad tapsid selle mehe hüppasid kolmekesi hobuste selga ja kihutasid minema, Porthos tõotas aga oma vastasele, et pistab ta läbi kõigi vehklemiskunsti reeglite kohaselt. 6. Mis olid teose kõige naljakam ja kõige kurvem sündmus? Kurb on se,et Constance suri ära. Naljakas oli see 19 aastane D'Artagnan sõidab Pariisi ja kogenematuna kutsub kohe 3 musketäri duellile.
Ähvardades Oodo lahkus, Emmi tema järel aralt Jaanusega jumalaga jättes. Prohveti- Pärt noomis Jaanust, et see ennast meelega hukatusse saadab. Ta avaldas lootust, et õiglane Emmi isale räägib, mis metsas tegelikult juhtus, ning nii suurema õnnetuse ära hoiab. Sõprus noorte vahel oli aga selleks korraks lõppenud. Prohveti- Pärt nägi Jaanuses omadusi, mis talle väga meele järele olid, mistõttu ta võttis poissi õpetama hakata: erinevaid tarkusi ja vehklemiskunsti. Möödus jälle umbes 5 aastat. Lodijärve lossis toimus paljude suursuguste külaliste osavõtul uhke jahipidu. Külaliste hulka kuulus ka noorhärra Kuuno von Rainthal, kelle süda lossipreili Emiilie vastu mitte ükskõikne ei olnud. Lodijärve lossihärrale oleks see meeltmööda olnud, kui Emiilie ja Kuuno oleksid saanud headeks sõpradeks ja hiljem aja edenedes oleks ta näinud neid paarina. Ainuke tingimus lossihärra poolt oli, et Emmi peab Kuuno valima oma südame
jõudnuna koheselt hukata. Hamlet asendas kirja uuega ja pitseeris selle oma kadunud isa pitseriga. Kirjas kästi selle toojad, s. o Rosencranz ja Guildenstern hukata. Hamlet peab seda silmakirjalikele pugejatele parajaks palgaks. Hamlet kahetseb tüli Laertesega . Õukondlane Osric, kes on igal hetkel valmis isandatele järele kiitma, teatab Hamletile, et kuningas on suure kihlveo sõlminud Hamleti ja Laertese vehklemiskunsti peale. Hamlet on vehklemist pidevalt harjutanud ja nõustub turniiril vehklema. Ta ütleb küll Horatiole, et tunneb südames halba tunnet, kuid peab auasjaks ennetest üle olla. Laertes ja Hamlet lubavad teineteisele enne võistluse algust sõprust. Võetakse mõõgad ja Laertes võtab nürimata ja mürgitatud otsaga relva. Ka peekrid tuuakse lauale. Kuninganna tahab juua Hamleti jaoks valmis pandud peekrist, kuid kuningas keelab teda. Kuninganna joob siiski.
sügavat pühendumust. Küll aga oli sellel tegevusel piisavalt motivatsiooni. Kõigepealt tuli põhjalikult omandada õukonna keel. See tähendas nii rikast kõnekeelt kui ka täiuslikku kirjakeelt. Õukonnas võisteldi just suulises väljendusoskuses suur lugemus ja teadmised olid seejuures hinnatud ning lihtsalt vajalik pagas. Aristokraatide lapsi õpetati väikesest peale sobivalt käituma. See tähendas graatsilist ja vaba liikumist, samal ajal head füüsilist ettevalmistust tasemel vehklemiskunsti, mõõgavõitluse, vibulaskmise, ratsutamise, tantsimise oskust. Õukondlased kandsid väga esinduslikku ja samasebamugavat riietust, mille kandmist tuli kaua õppida, et endale mitte häbi teha. Üldiselt kujunes õukondlaste elu kaugelt erinevaks toimekate linlaste või karmide sõdurite- samuraide omast. Samurai kasvatus ja ettevalmistus Eurooplasi on samuraide vastuvaidlematu ja täielik kuuletumine oma isandale hämmastanud
«Sain selle täna hommikul.» D'Artagnan avas kirja ja kuna oli muutunud juba hämaraks, lähenes ta aknale. Kodanik läks talle järele. «Ärge otsige oma naist,» luges d'Artagnan, «ta saadetakse teile tagasi, kui te"da enam ei vajata. Kui teete kas või ühegi katse teda leida, olete kadunud.» «Vähemalt niigi palju selgust,» jätkas d'Artagnan. «Aga lõppude lõpuks on see ju ainult ähvardus.» «Seda küll. Aga see ähvardus hirmutab mind. Mu härra, ma ei tunne üldse vehklemiskunsti ja ma kardan Bastille'd.» «Hm!» tegi d'Artagnan. «Ega minagi Bastille'st roh- 98 kem ei hooli kui teia. Kui aitaks mõõgahoobist, läheks asi veel kuidagi.» «Härra, selles asjas panin ma kõik lootused just teie peale.» «Kas tõesti?» «Kui nägin teid alati hiilgavatest musketäridest ümbritsetuna, kes kõik on härra de Treville'i sõdurid ning järelikult kardinali vaenlased, arvasin, et teie ja te sõbrad oleksite
«Noh, noor sõber, kas jääd mulle veel seltsiks või ruttad ka kõdu poole?» Jaanus äigas käega üle otsaesise ja kohmas: «Koju, muidugi koju.» «Kuule, sul on nüüd muidugi vähem ajaviidet, sest et sa enam lossi ei või minna, -- või lähed ja palud andeks?» «Ei lähe.» «Ja sõbrad jätad maha?» Jaanus kehitas õlgu. «Noh, vaata, siis tule vahel minu juurde. Sa oled mu meelepärast. Ma õpetan sulle kõiksugu tarkust ja vehklemiskunsti. Kas tahad?» Jaanus tänas lubamise eest ja tegi minekut. Ta häbenes vanamehe ees oma äkilise teo pärast. «Ütle mulle puhtast südamest,» küsis eremiit veel viimaks, «olid need sõbrad sulle tõesti armsad?» Jaanus pühkis jälle käega üle otsaesise, vaatas siis selgel silmal vanamehe otsa ja vastas järsku: «Jah, olid, kuid mina ep olnud nende vääriline. Ei kõlba talurahval lossisakstega sõprust pidada.» «Vaat' see on targasti öeldud. Ega sa siis ka liiga ei kahetsegi?»