aastates. Petsorin oli keskmist kasvu. Tema sale, peenike piht ja laiad õlad andsid tunnistust tugevast kehaehitusest, mis on võimeline tundma kõiki rändurielu raskusi. Petsorinil olid lokkis blondid juuksed, mis varjasid kahvatut nägu. Nahk oli tal väga õrn ja natuke ka naiselik. Tal olid mustad vuntsid ja kulmud ning pruunid silmad. Nina oli tal veidi püsti. Hambad selle eest olid lumivalged. Tal olid ka kahvatud ja peenikesed sõrmed. Tema kõnnak oli hooletu ja laisk ning ta ei vehkinud kätega, kui kõndis, mida enamus teeb. Raamatus mainiti ka seda, et ta kandis pimestavalt puhast pesu, mis andis mõista korraliku inimese harjumustest. Petsorin oskas olla dzentelmen kui ta tahtis, aga võis olla jällegi väga mühakas. Vahel ei rääkinud ta tundide kaupa mitte midagi, aga mõnikord rääkis nii palju ja naljakalt, nii et kõht kõveras. Petsorin oli ka suur naistemees, sest ta oskas väga hästi mesijuttu puhuda ja sellepärast meeldiski ta naistele
Küll aga jäetakse tihti tähelepanuta raamatus vähem mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis
Ta karjus kõige lähemal seisnud Jannole, kes ei teadnud pildistamisest midagi, et too aia juurde tuleks. Valdek haaras Jannol kõri juurest riietest kinni ja tiris poisi poole kehaga üle aia tänavale. Just sel hetkel välkus esimest korda nuga. Hoides Jannol ühe käega kõrist, üritas Valdek teises käes olnud noaga poisi kaela ja õlga tabada. Janno pääses vaid tänu sellele, et sõber Rainer kiskus teda selja tagant noaga vehkinud naabrimehest eemale, aeda tagasi. Hetkel, kui Janno end Valdeku käest lahti rabeles, jõudsid maja ette Oliver ja Karmo. Oliver küsis Valdekult, mis tal viga on, mispeale karjus Valdek: «Mida te siin korraldate, tahate ka saada või?» Poisid ei jõudnud Valdekule midagi vastata, sest mees tegi kohe noaga löögi Oliveri kõhu suunas, kuid Oliver jõudis taganeda. Samal ajal liikus Karmo Valdeku paremale küljele ja vanem mees lõi poisile noaga kaks
juba 3 naist ja 3 meest külas. Theo läks ühega naistest koridori ning hakkas teda seal suudlema. Helekollase siniste ruutudega jopega mees läks mööda ja pilgutas silma. Naine tõmbus eemale ning Theo uuris ega too mees naise abikaasa ei ole. Naine vastas eitavalt, ent soovitas siiski blatnoist eemale hoida. Theo lahkus peolt koos oma uue sõbra vedurijuhiga. Mõne aja pärast hakkas vedurijuht midagi taga otsima. Tuli välja, et ta oli blatnoilt jope sisse vehkinud ja selle siis ära kaotanud. Theo lahkus mehe seltskonnast, sest ei tahtnud end kahtlaste asjadega siduda. “”Kes te olete?” Küsis naise hääl.” lk 161 Peeter tegi talle hilja öösel tüngakõne. 4 lk 160 (Peeter) Peeter rottis ära Laura telefoni (võttis selle voodisse kaasa, sest teadis, et Laura seda nvn tööle kaasa ei võta). Peeter rääkis naisega ja küsis talt küsimuse (mis läheb järjest suuremaks kui sa sealt järjest rohkem ära võtad
seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule
kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule
ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule
seadusliku esindaja nõusolekul. Siiski, kaks erandit! 1) alla 7-aastane võib teha tehingu rahaga, mis on antud talle vabaks kasutamiseks, nn. taskuraha reegel. 2) ta võib teha ka tehingu rahaga, mis on antud kindlaks otstarbeks; kas siis seadusliku esindaja poolt, või kellegi kolmanda poolt seadusliku esindaja nõusolekul. 6-aastane läheb mänguasjapoodi ja tahab isa antud rahaga endale mänguasja osta. Müüjal jääb võimalus öelda, et ta ei usu last (too on raha sisse vehkinud vms). Neisse kahte erandisse, eriti teise, tuleb kriitiliselt suhtuda. Teine tehingu pool võiks ikka asja kontrollida (antud juhul poemüüja, kas laps sai raha ikka isalt). 2.3.2. 7-18. aastaste alaealiste tehingud NB! Eksamiks: vastad kõik grupid ja kas ühepoolsed/kahepoolsed 7-18 aastased võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul; seaduslik esindaja on kas vanem või seaduslik eestkostja.
esindaja nõusolekul. Siiski, kaks erandit! 1) alla 7-aastane võib teha tehingu rahaga, mis on antud talle vabaks kasutamiseks, nn. taskuraha reegel. 2) ta võib teha ka tehingu rahaga, mis on antud kindlaks otstarbeks; kas siis seadusliku esindaja poolt, või kellegi kolmanda poolt seadusliku esindaja nõusolekul. 6-aastane läheb mänguasjapoodi ja tahab isa antud rahaga endale mänguasja osta. Müüjal jääb võimalus öelda, et ta ei usu last (too on raha sisse vehkinud vms). Neisse kahte erandisse, eriti teise, tuleb kriitiliselt suhtuda. Teine tehingu pool võiks ikka asja kontrollida (antud juhul poemüüja, kas laps sai raha ikka isalt). 2.3.2. 7-18. aastaste alaealiste tehingud NB! Eksamiks: vastad kõik grupid ja kas ühepoolsed/kahepoolsed 7-18 aastased võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul; seaduslik esindaja on kas vanem või seaduslik eestkostja.
annaabi.ee 
