paljundamisel järgnevate põlvkondade vältel on ühtlikud ja püsivad. 3. Millised on Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali kategooriad ja kuidas neid tähistatakse? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri puhul eelkõige liigi paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav taimne materjal, sealhulgas puuvilja-, marja- ja dekoratiivkultuuri puhul ka seeme ning vegetatiiv- ja seemikalus ning puuvilja-, marja- ja köögiviljakultuuri puhul ka istutusmaterjal, milleks on istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa. Seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal jagatakse nende põlvnemise ja kvaliteedi alusel kategooriatesse. 4. Milliseid kahjureid ei tohi esineda paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavas mullas? 5. Millise kultuuri järel 4 aasta jooksul ei tohi kasvatada maasika sertifitseeritavat paljundusmaterjali?
Marjad- on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt (viinamari) Tsitrusvili- väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud (apelsin) Pähkel- on vili, mille viljakest ainsa seemne ümber täielikult puitub (sarapuu pähkel). Tekkekohaalusel · Kohalikud sordid · Introdutseeritud sordid Tekkimisviisialusel · aretussordid · maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad
lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad
Selline on valge ristik. 71) Heintaimede kasvufaasid Heintaimedel eristatakse 8 kasvufaasi: 1. Kevadine kasvfaas alab siis kui keskm õhu temp on +2-3 kraadi. 10-12 päeva pärast õitsemise algust hakkavad moosustuma üüed külgvõrsed. Kõrrelised ja liblikõielised lähevad üle võrsumise faasi. 2. võrsumise taimede kasvukõrgus 10-30 cm ja see kestab 10-30 päeva. Seda faasi tähistab kui vegetatiiv võrsetele tekib mulla pinna lähedale 1-3 cm kõrgusele esimene kõrre või varre sõlm. Sel perjoodil on võrsete kasv kiire ja ööpäevane pikkuse kasv on 0,5 -5 cm. Kõige vähem kasvavad kasteheinad ja timut ja kõige rohkem kerahein. Kõrre sõlme mood 5-8 ja igale sõlmele 1 kõrreleht. Liblikõieliste taimede varred hargnevad ja neile moodustub 5-15 varre sõlme ja lehte. Vara tärkavatele ja kiire
vegetatiivne paljunemine, varuainete ja vee talletamine Võsu osad: sõlm, sõlmevahe, kaenlapung. Metameeria: ühesuguste elunditega lõikude kordumine. Tüüpiline metameer koosneb lehe ja kaenlapungaga sõlmest ja sellest allpool paiknevast sõlmevahest. Pung Pung on lühivõrse, mis koosneb kasvukuhikuga kaetud metameeride algmetest – vegetatiivne pung Kui kasvukuhik on muutunud õie või õisiku algmeks – vegetatiiv-generatiivne pung Kui pung koosneb ainult õie või õisiku algmetest, puuduvad fotosünteesivate lehtede algmed – generatiivne pung Asukoha järgi: ◦ Ladvapungad ◦ Külgpungad: kaenla-, lisa-, sigipungad Võsu makroskoopiline ehitus Leheseis: spiraalne, vastak, männaseline Kasv: pikkusesse apikaalse meristeemi abil, paljudel taimedel vahekasv Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal
ventrolatraalväädi tractus spinoreticularis´e kaudu, tõenäoliselt ka propriospinaalseid teid pidi ja möödavastavaid teid spinaalsest kolmiknärvituumast. Võrkmoodustis võtab osa järgmistest funktsioonidest: 1)suurajukoore erutuvuse juhtimine: teadvuse seisund, une ja ärkveloleku rütm; 2)sensoorsete ärrituste afektiiv-emotsionaalse mõju vahendamine aferentse informatsiooni edastamisega limbilisse süsteemi; 3)vegetatiiv-motoorsed regulatsiooniülesanded, eriti elutähtsate reflekside puhul (vereringe-, hingamis-, neelamis-, köha-, aevastusrefleksid), kus on vaja mitmeid aferentseid süsteeme omavahel koordineerida; 4)osavõtt tugi-ja sihtmotoorika reguleerimisest. 50. Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni. Ajukoore toonuse regulatsioon Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähutvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad
annaabi.ee 
