üldsuses kindlasti. Kui me oleme milleski väga eksinud, käitunud valesti, võib see endaga kaasa tuua suure kahetsustunde ning halvimal juhul isegi tragöödia. Tragöödiaid võib olla mitmesuguseid, osad mõjutavad vaid väheseid meist, kuid nii mõningadki juhtumid võivad vallandada kaose lausa suurte rahvamasside hulgas. Viimastest võibki välja tuua näiteks looduskatastroofid. Säärastest tragöödiatest on Eestit tabanud Pärnus väiksemad veeuputused. Vesi on ümber uhunud nii bussiootepaviljone, rikkunud autosid kui ka elumajasid. Viimastel aastatel on ilmajaamad püüdnud teavitada inimesi suuremate tormide tulekust, et inimestel oleks aega teha vajalikke ettevalmistusi,koguda sööki ja vett juhuks kui elekter ära peaks minema. Nii nagu loodus on ettearvamatu, nii võivad ka inimeste teod ettearvamatud olla. Suurimaks intsidendiks viimasel ajal Eestis võib pidada Tallinna rüüstamist, mis on
Kasutusel on 30 % pidevalt uuenevast veevarus. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta. Puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelnikel. Kui veevarud oleksid jaotunud ühtlaselt jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit, veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused. Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada 1000 tonni vett et toota üks tonn nisu väärtses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra. Vee säästmine: Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja veehoidlate rajamine võimaldab vett varuda kuivperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka
omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. Arhetüüp - Arhetüüp on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. 11. Leia vähemalt 5 nähtust veel, mida müütides seletatakse 1. maavärinad 2. veeuputused 3. inimeste karistamine vaesuse, nälja ja surelikkusega 4. inimeste loomine 5. .erinevad olendid ning kuidas tänu nendele maailm kujunes 12. Müütide ja arhetüüpide kasutamine tänapäeval Räägitakse palju jumalast ning maailma loomisest nt. Piibel. Väidetakse ,et kõik asjad on loodud põhjusega nt. Inimeste suremine, sest inimesed kasvasid ülekäte ning kasutasid surematust kurjalt ära. Siiani usutakse ,et meremehi kaitseb poseidon
mehed omandaksid erinevaid oskuseid. 23 Neljas ehk viimane küsimus uuris seda, et millised peaksid olema Kaitseliidu ülesanded. Ette oli antud vastusevariandid. A) Suurendada rahva valmisolekut Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsmiseks. B) Olla lihtsalt organisatsioon, kus head tuttavad koos käivad. C)Tegeleda rahuajal erinevate kriiside reguleerimisega. (Metsapõlengud, veeuputused jne.) Küsitletutel oli ka võimalus välja pakkuda oma variante. Vastused jagunesid järgnevalt: 10 2 4 A B 1 C BC ABC 5 AC
Käsib jumalatel sukelduda, ei jaksa nii kaua oodata part ja kukutab ennast kõrgelt vette ja saab surma. Kui jumalad tagasi vee peale jõuavad munadega on pardi surnukehast juba maa tekkinud. Jumalad loovad vastavalt head ja halvad vaimud, mehe, naise jne. Haabsaar eristab sukeldumis- ja munamüütide abil vee- ja maarahvaid. See peab mingil määral paika, aga nendel loomislugudel on tihtipeale paradoksid, nt eskimo loomislugudes on ka veeuputused ja kõrberahvastel, kus neid ometi pole saanud olla. Jäänud teatud mõttes difusionistliku, tänapäevase strukturaalantropoloogilise käsitluse vahele. 25.09.2012 Narratiiv. Narratoloogiline areng peaks olema üsna lineaarne. Ontoloogiliselt ei eristata etappe, kas kõigepealt luuakse maailm või inimene või midagi muud... Narratiiv võib olla lineaarne, aga võib olla ka harudega: Müteem (motiiv). Mingi kobar. Läänemeresoome loomislugu:
Peale 1950.a. on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30% pidevalt uuenevast veevarust. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta: puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelanikel Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 m³, veepuuduse all kannatav on alla 1000 m³, s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on veeuputused: Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärineb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada tuhat tonni vett, et toota üks tonn nisu väärtuses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14 000 dollari võrra Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja
annaabi.ee 
