Rihmülekandega automaatkast Hüdrotrafo hunktsioon ja ehitus on analoogiline tavaliste automaatkäigukastide juures kasutatavate hüdrotrafodega. Planetaarülekanne on vajalik · Vabakäigu · Edaspidikäigu ja · Tagasikäigu saamiseks Terasrihma abil saavutatakse hetkel vajalik ülekandemoment. CVT käigukasti hüdrotrafo ei erine senivaadeldus automaatkäigukastide hüdrotrafodest. Hüdrotrafo blokeeringut juhib ka sellel käigukastil elektrooniline juhtplokk. Hüdrotrafo koosneb · Pumbarattast · Turbiinrattast · Juhtratast · Suletud kestast, mis sisaldab ülalloetud osi ja õli. Vaheülekanne annab pöördemomenti edasi terasrihmülekande veetavalt võllilt diferentsiaalile.
vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle
pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda
Liigendvõll- ehk kardaanülekanded Kardaanülekandeks nimetatakse auto jõuülekandemehhanismi, mis on ette nähtud pöördemomendi ülekandmiseks agregaatide vahel, mille teljed ei ühti ja võivad teineteise suhtes liikuda. Käigukast kinnitub auto raamile, veosilda ühenduvad aga raamiga elastsed vedrud. Et autole mõjuvad muutlikud jõud, siis veosilla asend raami ja käigukasti veetava võlli suhtes muutub sõidu ajal pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40 Kardaanvõll 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll.
muuta päikeseratta pöörlemissuunda. Viimane on vajalik suurema ülekandearvu saamiseks (vt 3.1 skeem, 12.2). Ülekandearv on 2,458. Joonis 21. Planetaarreduktori töötamine esimesel käigul D1 : A eesmine planetaarülekanne: 1 tagumiselt sidurilt käitatav kroonratas, 2 veetava võlliga ühendatud satelliitide raam, 3 tagumise planetaarülekandega ühine päikeseratas B tagumine planetaarülekanne: 4 veetavalt võllilt käitatav kroonratas,5 vabakäigu- siduriga kinnihoitav satelliitide raam, 6 mõlemale planetaarülekandele ühine päikeseratas, C automaatkäigukasti skeem: 7 sisselülitatud tagumine sidur, 8 lukustunud vabakäigu sidur, 9 veetav võll, 10 vedav võll, 11 ketaspidur 3.5.5. Töötamine käiguvalitsa D-asendis, sisselülitunud 2. käiguga Kui auto on liikumisel esimese käiguga saavutanud teiseks käiguks vajaliku kiiruse,
Liigendvõll- ehk kardaanülekanded Kardaanülekandeks nimetatakse auto jõuülekandemehhanismi, mis on ette nähtud pöördemomendi ülekandmiseks agregaatide vahel, mille teljed ei ühti ja võivad teineteise suhtes liikuda. Käigukast kinnitub auto raamile, veosilda ühenduvad aga raamiga elastsed vedrud. Et autole mõjuvad muutlikud jõud, siis veosilla asend raami ja käigukasti veetava võlli suhtes muutub sõidu ajal pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40:Kardaanvõll. 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8
annaabi.ee 
