RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA
25 Joonised ja fotod · Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses · Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist · Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 · Joonis 5 Põhjavee moodustumine · Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele · Joonis 7 Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse · Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 · Joonis 9 Tapa lennuvälja reostuskolle ja põhjavee puhastustööde väljakud · Foto 1 KohtlaJärve tööstusprügilas johtub suurim oht vanast fuuside järvest · Foto 2 HolstreNõmme asfaltbetoonitehas, aastal 2003 · Foto 3 Kiigumõisa allikas 2
Aga ikkagi olid seekord taevased väed Eesti poolel. Tuul puhus Pärnu jaoks suhteliselt soodsast suunast. Kui tuul oleks ebasobival hetkel pööranud veidi rohkem lõuna poole, oleks Tahkuranna rahvas võibolla pääsenud natuke kergemalt, kuid Pärnus võinuks lisanduda veetõusule veel 30-40 sentimeetrit otseselt tuule arvelt ning 10-20 sentimeetrit kõrgemate ning veidi teisest suunast saabuvate lainete tõttu. Pärnus läks hästi ka selles mõttes, et Liivi lahe seishide mõju veetasemele oli seekord üsna tagasihoidlik. 5 2. TORMI TAGAJÄRJED Pärnu linnast ujutati üle umbes kaheksa km2 suurune ala. Veetase oli kõrge linnas ja jõe suudmes, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis, Raekülas, Vana-Pärnus. Üleujutatud olid ka Sauga jõe kaldad. Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel,
3. Sadade aastate vältel toimivad muutused, nt. Koosluste vaheldumine ehk suktsessioon; loomulik ja pöörduv, nt. Laanekuusiku asendumine lehtpuistuga,edasi segamets, pöördumatu; nt. Loopealsete kinnikasvamine; otsene või kaudne inimtegevuse mõju, nt. Metsadde lageraie,karjääride taimestumine, järvede kinnikasvamine seoses biogeense reostuskoormusega, allmaakaevandamise mõju veetasemele 4. Evolutsioonilised muutused tuhandetes aastates, liigiteke ja kohastumuste muutused ii. Piiride muutus 1. Suureneda, nt. Mahajäetud põllumaade iseeneslik metsastumine, maismaa kerkimine ja selle taimestumine 2. Vähenemine, nt. Järvedes veetaseme alandamine, soode kuivendamine iii. Aine ringe keemiliste elementide tsükliline liikumine eri vormides eluta keskkonna ja elusorganismide vahel, korduv
maakasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni Silmas tuleb pidada järgmist: ● enne meedotite rakendamist tuleb hinnata, mis juhtub, kui see mingil põhjusel ei õnnestu ● meetodid, mis muudavad jõesängi langu või ristlõiget võivad põhjustada jõesängi ebastabiilsust nii ülalpool kui allpool ennistustööde piirkonda. siia kuuluvad ülevoolupaisud ja künnised ● enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele Jõe sängisisesed võimalused ● kivirahnude kobarad ○ kasutatav enamikus elukohatüüpides, sobivaim voolukiirus >0,5 m/s ○ efektiivseim grupiti, väikestes ojades ka üksikult ○ ei sobi liivase põhja korral; võivad tekitada uhtejoomi suure settekoormuse korral ● ülevoolud ja künnised ● kalade läbipääs ● varjepaigad VII Niidukoosluste taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited
see, millised muudatused toimuvad Läänemerre suubuvate jõgede veemassides ning nende jagunemises eri aastaaegade lõikes. Kuigi ookeanide veetaseme tõus ei ulatu otseselt Läänemereni, on merepinna eeldatav tõus Läänemerel samas suurusjärgus nagu ookeanideski. See tähendaks, et veetaseme tõus kompenseerib Soome lahes praegusest mandri kerkimisest põhjustatud merepinna keskmise alanemise. Botnia lahes on merepinna taandumine tasapisi aeglustumas. Lisaks keskmisele veetasemele mõjutab kliimamuutus ka veekõrguse muutlikkust. Suurenenud sademetehulk, tuulisus ja tormid ning talvisel ajal vähenenud jääkate tugevdavad veekõrguse lühiajalisi muudatusi. Soome Mereuurimise Instituudis äsja läbiviidud uurimuses täheldati, et Läänemere veekõrguse maksimumtaseme teke ning ka lühiajalised kõikumised on viimase saja aasta jooksul sagenenud. Põhja-Atlandi mõju talvedele peamine, nähtus NAO
Silmas pidada tuleb järgmist: · Enne meetodite rakendamist tuleb hinnata, mis juhtub kui see mingil põhjusel ei õnnestu. · Meetodid, mis muudavad jõesängi langu või ristlõiget võivad põhjustada jõesängi ebastabiilsust nii ülalpool kui allpool ennistustööde piirkonda. Siia kuuluvad ülevoolupaisud ja künnised, kalde kontrolli mehhanismid, ümberkorraldused jõesängis ning loogete taastamine. · Enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele. · Kallaste kindlustamisel tuleb täpselt ette näha, kust vool kallast hõõruma hakkab. · Kooskõla seadusandlusega omandiasjad jms. Jõe sängisisesed võimalused: Kivirahnude kobarad, Ülevoolud ja künnised, Kalade läbipääsud, Varjepaigad Kaldakaitse tööd: *kujundamine ja haljastamine. Erosiooni ja kaldajoone muutuste korral kõige effektiivsem. Vee kontroll: Sette kogumine, Veetaseme reguleerimine *Jõesängi ennistamine, *Kaldatsooni ennistamine. 6
Seisuvahi ajal on vahimehaanik kohustatud pöörama erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1) kõigi korralduste ja eeskirjade täitmisele laevas, mis puudutavad laeva, tehniliste seadmete ja inimeste ohutust; 2) kõigi töötavate seadmete ja sõlmede kontrollsüsteemidele ning energiavarustuse mõõteriistadele; 3) kohalike võimude poolt kehtestatud keskkonnareostuse vältimise eeskirjadele, mis puudutavad tehniliste seadmete kasutamist ja kütuseoperatsioone; 4) veetasemele pilssides. 5) andma hädaolukorras häire ja võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vältida laeva, laeva pardal olevate inimeste ja lasti vigastusi; 6) teadma vahitüürimehe nõudmisi seadmete osas, mis on vajalikud lastitöödeks ja ballastimiseks; 7) tagama küllaldase sagedusega ringkäigud laevas, et avastada võimalikud seadmete rikked, ja võtma tarvitusele abinõud rikete kõrvaldamiseks, et tagada laeva, lastitööde ja keskkonnaohutus;
teenindavate seadmete ja süsteemide ning automaatikaseadmete tööd. Kõigist katelseadme töö käigus ilmsiks tulnud riketest, seadmete rivist väljalangemistest, katla tööparameetrite hälvetest üle etteantud piiride jne. peab katelseadet teenindav isik ette kandma vahimehaanikule ning võtma viivitamatult kasutusele abinõud katelseadme ohutu töö tagamiseks kuni katla seiskamiseni avariiolukordades. Erilist tähelepanu tuleb osutada veetasemele ja põlemisprotsessile koldes. Veetaseme langemisest tingitud katlaavarii või katla ületoitmisest tingitud vee aurutorustikku sattumise vältimiseks peab veetase katlas olema alati lubatud, veetaseme näidikul märgistatud piirides. Veetaseme näidu usaldusväärsuse tagamiseks tuleb veetaseme näidikud perioodiliselt, mitte harvemini kui kord vahi jooksul läbi puhuda. NB! Veenäidiku klaasi (või vilgukivipaketi) purunemise vältimiseks hüdraulilise löögi
annaabi.ee 
