Vahekauguse andurid - traallaudadele kinnitatavad andurid, mis näitavad traallaudade vahekaugust, mille alusel saab määrata traalnooda horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis ühendatakse kaablid traallaudadega ja alustatakse traallaudade ning vaierite sisselaskmist traalvintsilt. Traalimine - traalnooda pukseerimine laeva järgi ettenähtud kiirusega, kusjuures
Faarvaater on läbitav kuni 1,8 m süvisega alustel, kuid setteid täis sadamakanal (sügavus kohati alla 0,5 m) piirab sadama sisebasseinidesse pääsu. Kõrgessaare sadama 10st kaist (kogupikkus 346 m) on kaid 1-7 nn väliskaid, paiknedes ca 300 m pikkuse, piki kaldakindlustust kulgeva tee lõpus. Sügavused väliskaide ääres on vahemikus 0,5 – 3,3 m. Väliskaid on avatud lainetusele ja tuulele ja sobivad seega esmajoones lühiajalisteks peatusteks, remondiks, veeskamiseks. Sisebasseini kolme kai kogupikkus on 78 m ning basseini sügavus sobib alustele süvisega mitte üle 1 m. Samas – mõõdistamisandmed näitavad, et sissesõidukanal on kohati nii madal, et takistatud on ka 1 m süvisega aluste läbipääs. Kuigi paarisaja meetri pikkune madal kanal on avatud NW suunas, on sisebassein siiski suhteliselt hästi kaitstud avamere mõju eest. Alused seisavad kai ääres poordiga. Sadamat kasutavad enamasti kalurid, kuna sadam asub üsna kalarikkas kohas.
TUGEVUSED (strengths) NÕRKUSED (weaknesses) Vabatahtlikud merepäästjad. Spetsialistide puudus Aktiivsed inimesed. Puuduvad transpordi vahendid. Ennetus tööd maismaal kui merel enesepäästest ning Sündmuskohale saabumise aeg. turvalisusest. Sadamates puudu paatide veeskamiseks kohad ja raske ligi saada. Merepääste koolituste suur tõus. Suured kulud transpordi hooldamisele. Esmaabi osutamine raske. VÕIMALUSED(opportunities) OHUD (threats) Toetus- ja rahastamisskeemide olemasolu (EL, riik jm.) Rahaliste ressursside puudus seoses majandusliku olukorraga.
Korpuse materjal klaasplastik 29 Masina juhtimine toimub roolimehe kohalt. Rooli juhtimine on hüdrauliline ja täiendava avariijuhtimissüsteemiga. Elektriline starterisüsteem kahe sõltumatu akuga. Käsikuivenduspump tootlikkusega umbes 60 l/min. Päästepaadi veeskamine Juhend, mis asetseb päästepaadi läheduses, näitab täpset järjestust tegevusest, mida on vaja teha paadi veeskamiseks. Vaatamata sellele on täielik paadi veeskamise protseduur toodud ära järgnevatel lehtedel. Ettevalmistus veeskamiseks 1. Pinguta paadi lööprid käsivändaga. 2. Eemalda kõik kaitsekatted. 3. Kontrolli ja eemalda kõik takistused. 4. Ühenda lahti elektrikaabel. 5. Ava külje peal olev sissepääs ja kinnita present. 6. Veendu, et kork oleks suletud. 7. Aseta paati kõik vajalik varustus: VHF-raadiosaatjad, raketid, EPIRB, liiniheiteseade jne. 8
saatjale tagasi, vaid kas neelduks või peegelduks teise suunda. Kuna laevade vanus aastal 2006 oli keskeltläbi viisteist aastat, oli vaja relva- ja juhtimissüsteeme uuendada. 2006-2008 aastail said mõlemad laevad endale tipptehnoloogia juhtimis- ja kaitsesüsteemide (k.a. sensorid) ning õhutõrje rakettide võimekuse SAM näol. Eelnevalt oli laeval allveelaevade vastased raketid ja reelingud süvaveepommide ja miinide (100-150 tk) veeskamiseks. Kolmas miiniveeskaja klass on Pansio. Pansio oma võimekuselt on võimeline korraga peale võtma 50 miini. Tänu oma suurtele vööri ja ahtri luukidele kasutatakse seda rohkem kauba ja varustuse veoks. Inimeste kiireks ümber liigutamiseks on 12 Jurmo klassi maabumisalust. Need on peamiselt allutatud rannikukaitse üksustele ehk jäägritele. Alus on 14,2 m pikk ja süvis alla 0,75 m, tühjalt arendab kiirust kuni 37 sõlme. Mahutavus on kauba näol kuni kolm tonni või inimesi 20+2
sest omas Peterburis oma esindust ning oli tegev ka Noblessneri ellingu ehitamisega. 5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm.
sest omas Peterburis oma esindust ning oli tegev ka Noblessneri ellingu ehitamisega. 5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm. 1921 lõpetati poolelijäänud 2 - korruselise kasarmu ehitus, kus hakkas paiknema Lennukool.
tabletid merehaiguse vastu, hügieenipaketid. juhend ekstreemsetes tingimustes ellujäämiseks juhend käitumiseks päästeparvel 4. jjuhend veeskamiseks ja veeskamine; 4) muude päästevahendite ettevalmistamine; 5) sidevahendite kasutamine;
annaabi.ee 
