Tean ja oskan 4.kl 1. Muuta kirja stiili ja suurust 2. Teha kirja paksuks, kaldkirja, tõmmata tekstile joont alla 3. Muuta teksti värvi ja teksti tagust värvi ehk markeerida 4. Joondada teksti vasakule, keskele, paremale, rööpjoondada 5. Muuta reavahet 7. Kopeerida internetist pilti/teksti ja kleepida seda enda dokumenti või salvestada seda enda kausta, teksti lõigata ja kleepida. 8. LISA menüü- lisada tabelit, kujundeid ja sümboleid. 9. KÜLJENDUS menüü- muuta veeriseid, lehekülje suunda, teha veerusid
inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva. Seljandik, künnis, vall, hari vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel. Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm
Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv-hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt.Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. Lk 3 7.Vaatamisväärsused Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles .Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää
vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv- hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt. Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. VAATAMISVÄÄRSUSED Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles. Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala
( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet- gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa
madalamale. -voolutee – jõeorg -kui vett on vaid osal aastast, ei voola see jõesängis, vaid voolunõos -väikest jõge nimetatakse ojaks Jõesäng – oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg – pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Tekkinud on vooluvee uuristuse toimel. Eristatakse põhja (selle moodustab harilikult jõesäng, kaldavallid ja lamm, mida vesi üle ujutab), veerusid ja terrasse. Sälkorg – ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg – ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg – tasane põhi, millesse on lõikunud säng. Perv – oru-veeru üleminek Terrassid – lammist kõrgemad astangud, mida paljudes orgudes võib paikneda. Jõe algus e. jõelähe võib alata: -allikast -järvest -voolata välja soost
juurde, kuid samas jälle kahest küljest Seljandik, künnis, vall või hari vett ära. Sadul asub kahe mäetipu vahel. voolab juurde ühest küljest ja kolmest Nõgu, häil või lohk vesi voolab kõi- ülejäänud küljest voolab ära. Seljan- gist neljas küljest kõige madalamasse dik koosneb kahest nõlvast ja kahest punkti. Eristatakse põhja, veerusid ja harjast. Nõlvad võivad olla kas järsud perve. või lauged. Kaartide jaotus Et kiiresti vajalikke kaarte leida ja kavas 1:50 000 NATO topograafilis- nende kohta esmast infot saada, on te kaartide nõuete järgi. Kaardi üle- kaartide ülemises paremas servas kaar val paremas nurgas olev arv näitab, dilehe viite-, seeria- ja trükinumber mitmes trükk on selle seeria kaardist (joonis 8.6). tehtud
annaabi.ee 
