Määrab sooritatava loogikatesti. Annab vastuseks teie määratud väärtuse, kui valem annab tulemuseks vea, muul juhul annab vast valemi tulemi. Muudab argumendi tõesusväärtuse vastupidiseks. Annab vastuseks väärtuse TRUE, kui mõni argumendi väärtus on TRUE. Annab vastuseks loogikaväärtuse TRUE. sioonid Kirjeldus Annab vastuseks viite veerunumbri. Annab vastuseks viites olevate veergude arvu. Otsib väärtust massiivi esimesest reast ja annab vastuseks näidatud lahtri väärtuse. Otsib väärtusi vektorist või massiivist. Otsib massiivi esimesest veerust näidatud väärtusega lahtri ja annab vastuseks lahtri väärtuse, liik üle rea. meetriafunktsioonid Kirjeldus Ümardab arvu määratud kümnendkohtade arvuni.
Lahenda Kõrvaldiagonaalist ülalpool asuvate elementide absoluutne keskmine: 5 3 Prots Op_Mas_1 peaprotseduur, käivitab vajalikud alamprotseduurid ja kirjutab tulemused töölehele Prots Tee_Mas_1() Teeb töölehele soovitud suurusega maatriksi Prots M_maks_rvn(A(), m, n, maks, rn, vn) A() - maatriks m - veergude arv n - ridade arv maks - mälupesa minimumi jaoks rn - mälupesa reanumbri jaoks rv - mälupesa veerunumbri jaoks Leiab minimaalse elemendi antud veergude vahemikus Funkts PosK_MR(A(), n, rn) A() - maatriks n - ridade arv rn - mälupesa reanumbri jaoks Leiab maatriksi selle rea elementide keskmise kus asub leitud miinimum S = S + Arn, i Prots Tee_Uus(A(), B(), m, n, k, ke) A() - maatriks B() - uus maatriks m - veergude arv n - ridade arv
Määrab sooritatava loogikatesti. Annab vastuseks teie määratud väärtuse, kui valem annab tulemuseks vea, muul juhul annab vast valemi tulemi. Muudab argumendi tõesusväärtuse vastupidiseks. Annab vastuseks väärtuse TRUE, kui mõni argumendi väärtus on TRUE. Annab vastuseks loogikaväärtuse TRUE. sioonid Kirjeldus Annab vastuseks viite veerunumbri. Annab vastuseks viites olevate veergude arvu. Otsib väärtust massiivi esimesest reast ja annab vastuseks näidatud lahtri väärtuse. Otsib väärtusi vektorist või massiivist. Otsib massiivi esimesest veerust näidatud väärtusega lahtri ja annab vastuseks lahtri väärtuse, liik üle rea. meetriafunktsioonid Kirjeldus Annab vastuseks arvu absoluutväärtuse.
Omadus 5. Kui determinandi D mingi rea, näiteks k-nda rea arvud avalduvad kahe liidetava summana siis determinant D avaldub kahe determinandi summana. Omadus 6. Determinandi väärtus ei muutu, kui tema mingi rea arvudele liita mingi arvu kordsed teise rea arvud. Omadus 7. (Determinandi arendis rea või veeru järgi) Determinandi D mis tahes reanumbri i korral kehtib (arendis i-nda rea järgi) ja mis tahes veerunumbri j korral kehtib (arendis j-nda veeru järgi), kus ja Mij on determinant, mis tekib determinandist D i-nda rea ja j-nda veeru kõrvaldamisel. Omadus 8. Kui determinandi mingis reas või veerus on kõik arvud nullid, siis determinandi väärtus võrdub nulliga. Omadus 9. Ruutmaatriksi A = ( aij ) R n×n determinandi A = D mis tahes reanumbrite i ja k korral
2 Saar 7 65 =INDEX(Tariifid;Kat) 3 Tamm 5 42 … 4 Paju 3 27 5 Kuusk 9 85 Otsimisfunktsioonide kasutamise üldpõhimõtted Otsitav väärtus: tekst, arv, kuupäev, … Võtmete piirkond - tulp või rida, kust otsitakse antud väärtusele vastavat väärtust. Tagastatav väärtus valitakse leitud väärtuse asukoha (rea- või veerunumbri alusel). Puidu Nimetus ja Hind n. siinhinnakiri Kaks otsimise põhivarianti: täpse väärtuse otsimine, vahemiku otsimine Läbimõõt Hind kuni 10 325 a) Täpse väärtuse otsimine Vahemiku otsimine 10 - 15 390
.. *) teine := F_arv; (* ja senine F_arv teiseks liikmeks *) end; writeln; (* lihtsalt tühi rida *) writeln('See on kõik.'); writeln(' Kontrollväljastus massiivist: '); for i := 1 to kordi do write(Fibonacci_arvud[ i ]; writeln; end. Mitmemõõtmeliste massiivide korral sisaldab massiivielemendi "aadress" mitut komadega eraldatud numbrit. Praktikas leiab laiemalt kasutamist vaid kahemõõtmeline massiiv ehk tabel. Tabeli elemente määratakse rea- ja veerunumbri järgi: N: arvud[1,2] == tabeli (massiivi) "arvud" 1. rea 2. element. Programminäide 8. Tabeli sisestamine ja väljastamine. program tabel; (* programm sisestab tabeli ja väljastab selle ekraanile *) var RidadeArv, VeergudeArv : integer; i, j : integer; tabel : array[1..10,1..10] of integer; (* kuni 10 rida ja veergu *) begin (* kui suur tabel on? *) write('Sisesta ridade arv: '); readln(RidadeArv); write('... ja veergude arv: '); readln(VeergudeArv); (* tabeli elementide sisestamine *)
Omadus 7. (Determinandi arendis rea või veeru järgi) Determinandi D mis tahes reanumbri i korral kehtib n D = aij Aij = ai1 Ai1 + ai 2 Ai 2 + ... + ain Ain j =1 (arendis i-nda rea järgi) ja mis tahes veerunumbri j korral kehtib n D = aij Aij = a1 j A1 j + a2 j A2 j + ... + anj Anj i =1 (arendis j-nda veeru järgi), kus Aij = ( -1)
juurde suvalise skalaarikordne mingi teine rida (veerg) 7. Determinandi arendis rea või veeru järgi: A ij = (-1)i+j Mij (elemendile aij vastav alamdeterminant); aij -> Mij - determinant, mis tekib determinandist | A| i-nda rea ja j-nda veeru mahatõmbamisel (elemendile a ij vastav miinor). Determinandi D mis tahes reanumbri i korral kehtib D = (1<=j<=n)aijAij = ai1Ai1 + ai2Ai2 + ... + ainAin (arendis i-nda rea järgi) ja mis tahes veerunumbri j korral kehtib D = (1<=i<=n)aijAij = a1jA1j + a2jA2j + ... + anjAnj (arendis j-nda veeru järgi), kus Aij = (-1)i+j Mij ja Mij on determinant, mis tekib determinandist i-nda rea ja j-nda veeru kõrvaldamisel 8. Kui determinandi mingis reas või veerus on kõik arvud nullid, siis determinandi väärtus võrdub nulliga 9. Determinantide teooria põhivalemid. Ruutmaatriksi A = ||a ij|| Rnxn determinandi |A| = D mis tahes reanumbrite i ja k korral kehtib võrdus a i1Ak1 + ai2Ak2 + ..
16. omadus( determinandi arendusteoreem) : Determinant võrdub suvalise rea (veeru) elementide ja nende elementide vastavate alamdeterminantide korrutiste summaga: determinandi D mistahes reanumbri i korral kehtib (arendis i-rea järgi) n D = aij Aij = ai1 Ai1 + ai 2 Ai 2 + + ain Ain j =1 ja mis tahes veerunumbri j korral (arendis j-veeru järgi) n D = aij Aij = a1 j A1 j + a 2 j A2 j + + a nj Anj i =1 Näiteks kolmandat järku maatriksi determinandi võib arvutada nii (arendame, näiteks, esimese rea järgi): a11 a12 a13 a a 23 a a 23 a a 22 A = a 21 a 22 a 23 = a11 22 - a12 21 + a13 21
10. omadus( determinandi arendusteoreem) : Determinant võrdub suvalise rea (veeru) elementide ja nende elementide vastavate alamdeterminantide korrutiste summaga: determinandi D mistahes reanumbri i korral kehtib (arendis i-rea järgi) n D = aij Aij = ai1 Ai1 + ai 2 Ai 2 + + ain Ain j =1 ja mis tahes veerunumbri j korral (arendis j-veeru järgi) n D = aij Aij = a1 j A1 j + a 2 j A2 j + + a nj Anj i =1 Näiteks kolmandat järku maatriksi determinandi võib arvutada nii (arendame, näiteks, esimese rea järgi): a11 a12 a13 a a 23 a a 23 a a 22
annaabi.ee 
