tuvastatud ja vajalikud varuosad olemas, kuid vahel oli ka nii, et pidin vea ise üles otsima, ja kui sellega hakkama ei saanud, siis jagati nõu. Kui viga oli tuvastatud, siis algas vanade varuosade küljest monteerimine, peale seda sai puhastatud kõik pinnad, kuhu uus varuosa külge läheb ja hakkas uute osade tagasi külge monteerimine. Kui masin oli valmis, siis toimus ka tehtud tööde kontroll, vahepealset ülevaatust esines harvem. Enamasti olid tööd seotud auto veermikuga nagu näiteks: amordid, vedrud, stabilisaatorivardad, stabilisaatoripuksid, õõtshoovad, õõtshoovapuksid, poolteljeotsad, rooliotsad, śarniirid, pidurikettad, piduriklotsid, pidurisupportid ja pidurite õhutamine. Töökojas leidus ka suuremamahulisemaid töid, näiteks: siduri ja roolilati vahetus. Tööpäev lõppes alati töökoja ja tööriistade puhastusega. Peale seda panin tööriistad sinna kohta tagasi, kust ma olin need ennem võtnud
Rootorpurustid- kivimi jämepurustamiseks. Üherootorilised ja kaherootorilised purustid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga jäigalt ühendatud vasaralt, põrkeplaadilt ja purustusrestidelt. teisaldatavad purustus-sorteermasinad- otstarbekas kasutada väikeste töömahtude korral. Seadmed on varustatud veermikuga ning neid on kerge transportida. Teisaldatav seade koosneb purustus-sorteerimisseadmest ning masin töötab ühe või kaheastmelise purustamisega ja sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kivid laaditakse punkrisse, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse. Linttranspotöör viib peenestatud materjali eemale. 4. Rullid pinnase tihendamiseks-kirjeldage erinevaid võimalikke konstruktsioone(skeemid) masina tunnussuurused valikus
Kartulivõtturid liigitatakse kahe tunnuse alusel järgmiselt: 23 1) haakimisviisi järgi: ripp- ja poolrippvõtturid; 2) tööpõhimõtte järgi: siblis- ja sõelvõtturid; 3) peamise tööorgani (sõeluri) tüübi järgi: elevaator-, sari-, trummel- ja rootorvõtturid. 49. Kartulivõtturite ehitus ja tööseadised. Kartulivõtturi koostisosadeks on raam koos veermikuga, tööorganid ja ülekandeseadmed. Tööorganiteks on kaeveorgan ja sõelur. Mõnedel masinatel ka kamakapurusti. Kaeveorgan (joonis 10.8) koosneb kaevesahast ja selle külgedest. Koostisosade suhtelise liikumise järgi võib kaeveorgan olla passiivne, aktiivne või poolaktiivne. Passiivse kaeveorgani puhul on sahk ja küljed kinnitatud raami külge jäigalt. Selle puuduseks on suhteliselt suur veotakistus ja kuhjumise võimalus kaeveorgani ette.
Valtspurustid on head oma lihtsa ehituse ja töökindluse, energia väikse erikulu ning ülepeenestatud materjali väikese sisalduse poolest. Puudusteks on väike tootlikkus ja puudulik peenestatus, liikuvalt valtsilt kogu purustile kanduv pidevvibratsioon ning valtside väike haardevõime. 83) Liikur-purustusagregaadid Teisaldatavaid purustus-sorteermasinaid on otstarbekas kasutada väikese tagavaraga maardlates või tööde väikese, mahu korral. Need seadmed varustatakse veermikuga ning neid on kerge viia ühelt objektilt teisele. Teisaldatav seade koosneb standardsetest purustus-soreerseadmetest. Masin töötab kas ühe- või kaheastmelise purustamisega ning sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kogu seadmestik monteeritakse ühele või kahele teisaldusalusele. Purustus-sorteerseade töötab järgmiselt. Kivid laaditakse punkrisse 1, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse 2. Linttransportöör 3 viib peenestatud materjali eemale.
kõige suuremate vagunite pikkus 25 meetrini. Kaubavagunite keskmine arvestuslik ekspluatatsiooniiga on 30–35 aastat. Raudteevagu- nite kasutusaeg on suhteliselt pikk peamiselt seetõttu, et tegemist on kõigest lastiruumi ja lihtsa ning töökindla veermikuga, erinevalt mootorit ja keerukaid seadmeid omavatest veduritest, mille ekspluatatsioonikulud kasvavad koos eaga. Sel põhjusel on alates raudteevedude algusest 150 aastat tagasi arendatud ja toodetud kõigest 4-5 vagunite põlvkonda. Iga vagun on märgistatud olulise kaheksakohalise vaguni numbriga, mis sisaldab kodeeri-
annaabi.ee 
