1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 a. jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. C.R. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatust ja emakeelsest lugemikust. Ta asus ise õpikute koostamist ja koostas aabitsa "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida"(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868 ja1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid 1870 raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. C.R. Jakobson kohtas oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm
diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ka ühes teises koolis. KIRJANDUS Carl Robert Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatust ja emakeelsest lugemikust. Ta asus ise õpikute koostamist ja koostas aabitsa “Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga lugema ja kirjutama võib õppida”(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. Veel andis ta välja ka “Kooli lugemiseraamatu”(I osa 1867.a., II osa 1871.a., III osa 1876.a.),“Veikene Geograafia”(1869.a.), “Helmed”(1880.a.),”Saksakeel õppimise raamat koolidele”(1878.a.). “Kooli lugemiseraamat” sisaldas õpetusi emakeele alalt, “Veikene Geograafia” sisaldas geograafia allmõisteid ja ülevaate maailmajagudest. “Helmed” kirjutas ta
Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai 1924 Eesti ametlik riigilipp. Jakobson • Koostas aabitsa “Uus Aabitsaraamat, • Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. • Andis välja raamatu, kus sovitas talurahvale lihtsaid eluviise • Kirjutas ajalehes „Eesti Postimees“ artikleid • Sakala loomine
Ema küpsetas ka jõulusaia. Vanematelt õppis August ka kirjatarkusi. Ema õpetas lugema ja isa kirjutama. 1846. Aasta kevadel puhkes maal tüüfus ja sellesse haigestusid ka Weizenbergid. Kui kõik teised paranesid sellest, siis isa Jaan suri sellesse haigusesse, jättes lapsed varakult vaeslasteks. Jaan suri 40 aastaselt. Lapsed jäid ema toita ja kasvatada ning pidid varakult enda eest seisma. 1846. Aasta sügisel, kui August oli käinud mõne päeva külakoolis, kus veeriti, loeti ja lauldi, hakkas at paluma, et ema paneks at Kanepi kihelkonnakooli. Ta oli kuulnud, et see on kõrgem kool, kus peale lugemise ja laulmise operates ka kirjutamist ja arvutamist. Esialgu tundus see võimatu, sest emal polnud raha, et pojale osta koolitarbeid ja riideid. Ema läks ometi L. Treffnerilt pojale kooliminekuks luba nõutama. Kihelkonna kooli oli Augustil minna paar versta. Kooli juhatas August ristiisa, köster Ludvig Treffner, Hugo ja Kornelius Treffneri isa
Ema küpsetas ka jõulusaia. Vanematelt õppis August ka kirjatarkusi. Ema õpetas lugema ja isa kirjutama. 1846. Aasta kevadel puhkes maal tüüfus ja sellesse haigestusid ka Weizenbergid. Kui kõik teised paranesid sellest, siis isa Jaan suri sellesse haigusesse, jättes lapsed varakult vaeslasteks. Jaan suri 40 aastaselt. Lapsed jäid ema toita ja kasvatada ning pidid varakult enda eest seisma. 1846. Aasta sügisel, kui August oli käinud mõne päeva külakoolis, kus veeriti, loeti ja lauldi, hakkas at paluma, et ema paneks at Kanepi kihelkonnakooli. Ta oli kuulnud, et see on kõrgem kool, kus peale lugemise ja laulmise operates ka kirjutamist ja arvutamist. Esialgu tundus see võimatu, sest emal polnud raha, et pojale osta koolitarbeid ja riideid. Ema läks ometi L. Treffnerilt pojale kooliminekuks luba nõutama. Kihelkonna kooli oli Augustil minna paar versta. Kooli juhatas August ristiisa, köster Ludvig Treffner, Hugo ja Kornelius Treffneri isa
lugemikust. Tema artiklid ,,Eesti Postimehes" käsitlesid koolide, kirjanduse ja õigekeelsuse küsimusi. Maikuus 1867 lõpetas ta oma ,,Koolide Lugemise raamatu" käsikirja koostamise ja juulis ilmus aabits "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga 12 lugema ja kirjutama võib õppida"(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Veel andis ta välja ka "Kooli lugemise raamatu" (I osa 1867.a., II osa 1871.a., III osa 1876.a.),"Veikene Geograafia"(1869.a.), "Helmed"(1880.a.),"Saksakeel õppimise raamat koolidele"(1878.a
annaabi.ee 
