2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid
Veestik Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi. Suurim seisuveekogu on Kamari hüdroelektrijaama paisjärv (u 25 ha) Põltsamaa jõel. Jõed voolavad lõuna-edela suunas, kuna maapinna kallak on selles suunas. Idaosa veestab Pedja jõgi (122 km), mille lisajõgedeks on Kaave (38 km), Pikknurme (35 km), Neanurme (18 km), Umbusi (34 km) ja Põltsamaa (135 km) . Viimane algab Pandivere kõrgustiku karstiallikast ning on Eesti üks veerikkamaid jõgesid (kuuendal kohal) ja aasta kõige suurema keskmise äravoolumooduliga (10 l/s/km2). Lääneosas koonduvd pinnaveed Prandi (25 km) ja Navesti (100 km) jõkke, mis on Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed. Kamari paisjärv Pedja jõgi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 m kaugusel suudmest;pikkus 135 km , valgala 1310 ruutkilomeetrit.Tähtsamad lisajõed:Ilmandu jõgi (13 km,suubub paremalt kaldalt 115,2 km kaugusel suudmest),Nõmme jõgi,Preedi jõgi,Tamsi peakraav (11 km,suubub vasakult kaldalt
Küüslaug, oregano,šalottsibul,basiilik, petersell. 25. Millised köögiviljad on C-vitamiini rohked? 5 Paprika, tšilli, brüselli kapsas, brokkoli, lillkapsas, punane kapsas, spinat, petersell, rõigas, mädarõigas, roheline sibul. 26. Millist värvi võivad olla paprikad? On kollased, punased, rohelised, oranžid, valkjad ja mustjas-sinipunased paprikad. 27. Nimeta kõige väiksema kalorsusega (kõige veerikkamaid) köögivilju? Baklažaanid, paprika, porgand, kapsa liigid, spinat, till, porgand, kurk. 28. Anna kõrvitsale kasutussoovitusi. Värskena, salatistes, ahjus tehtud täidetud kõrvitsad, pannkoogid I teised dessertid, keedetud, kõrvitsapudet jne. 29. Soovita köögivilju grillimiseks. Baklažaan, tomatid, sibul, kabatšok. 30. Millised köögiviljad tekitavad sagedamini allergiat? Söögipeet, porgand, kartul, seller, tomatid. 31
Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee tekkimine ja paiknemine Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt - on veevaesemaid ja veerikkamaid kivimikihte. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on
annaabi.ee 
